Riigikaitse jõud on kadunud, alles on jäänud väike vägi.
Eesti on NATO liige alates aastast 2004. NATO pakub alliantsi kuuluvatele riikidele kaitset, organiseerib ja tagab liitu kuuluva riigi tarbeks puuduvate võimekuste kompenseerimise ühistest vahenditest. Alliansi kollektiivse julgeoleku tarbeks vajalikud vahendid, nagu siiani on olnud lennuväljad ja radarijaamad, finantseerib NATO ühisest rahakassast. Nii on näiteks läbi aastate finantseeritud ühisrahadest radarijaamu jõukas Norras, või tagab lennuvälja käigusoleku Ungaris, või hoolitseb juhtimispuntide eest Saksamaal. See mis vahendeid allians oma kollektiivseks julgeolekuks vajab, selgitab välja ohuhinnag ja tagab kollektiivkaitseks vajalike võimekuste planeerimise protsess. Teine oluline teema mida NATO on meile kohustuseks pannud on standardiseerimine, kõige olulisem on see olnud just logistiliste võimekuste ühtlustamiseks, et kui liitlaste väed saabuvad teise riiki siis on seal olemas valmisolek neid vastu võtta ilma suuremate komplikatsioonideta. Aastal 2017 kui mind reservi arvat