Aivar Jaeski

Introduction Top of human culture is created by personalities. Those words belong to Esa Saarinen, from Helsinki University cathedra of philosophy. In book ”History of philosophy, top to top, from Socrates to Marx” she is trying to find answer how much philosophers have influenced history. If we look world wider, there are many other great personalities who have had large influence over historical events. In this article we are looking back to the end of eighteens- and beginning of nineteenths century, in the era of French revolution and Napoleonic wars. We are studying lieutenant general Gerhard Johann David von Scharnhorst role in transformation of Prussian army. Why where changes in Prussia necessary? How did the Scharnhorst collect information, design the transformation, achieve acceptance and ensure its implementation, to what extent changes where success and what we can learn from that today?  General Scharnhorst was an interesting person due to the fact that he was a teach

Ajateenistusele pani Euroopas aluse Prantsuse revolutsioon, mis kukutas Bourbonide ülemvõimu, tõi õigused kodanikele ning lõi vabariigi. Kuidas hakkasid needsamad kukutatud kuningad hindama ajateenistust? Kuidas juhtus nii, et Esimese maailmasõja alguseks oli loodud õlitatud, hästi funktsioneeriv süsteem? Kes olid nende muudatuste taga? Revolutsiooni järel tekkinud Prantsuse vabariik ei kestnud kaua, kuid see kogemus valgustas paljude Euroopa mõtlejate meeli. Käesolev artikkel käsitleb ühte valgustatud meest, kindral Gerhard Johann David von Scharnhorsti, kes tutvustas ajateenistuse ideed Preisi aristokraatidele. Kindral Scharnhorsti isik väärib tutvustamist ka juba kas või sellepärast, et ta oli kuulsa sõjandusteoreetiku Carl von Clausewitzi õpetaja. Huntington on nimetanud Scharnhorsti refomistiks, kes pani aluse tõelisele lääne sõjaväelase elukutsele. Teema käsitlemine on raske, sest vaid vähene hulk seda puudutavaid materjale elas üle Teise maailmasõja. Maailmakaardilt on k

7 septembril 2012 tähistati Venemaal 200 aasta möödumist kuulsast Borodino lahingust. Seda heitlust enne Moskvat Napoleoni ja Kutuzovi üksuste vahel peetakse üheks jubedamaks tapatalguks 1812 kampaania ajal. Prantsusmaa keiser tunnistas seda aastaid hiljem, öeldes: „Üks kohutavamaid lahinguid minu jaoks oli see mille pidasin enne Moskvat. Prantsuse sõdurid näitasid ennast võidu väärilistena, aga venelased näitasid ennast võitmatutena.“ Borodino väljadel kaotasid Prantsuse väed lahingus 35 tuhat meest, tsaari Venemaa üksuste kaotused olid 44 tuhande mehe suurused. Lahingus osalenud vaenutsevate poolt suurused oli enam vähem võrdsed prantslastel 133 tuhat ja venelastel 154 tuhat meest.  Igal lahingul on oma eellugu, igal sõjal on oma proloog. Miks otsustas Napoleon Venemaale kallale tungida? Mis viis paljude Euroopa aadlike poolt imetletud sõjapealiku niikaugele, et ta astus oma endise liitlase vastu sõjakäigule? Et sellele vastust leida peab alustama 7 aastasest sõjast (1756-17

I must say that I don’t like the term hybrid warfare, its sounds far too nice. We all know that the Toyota hybrid is a very modern, ecologically clean, friendly, and technically sophisticated machine. Putting the word hybrid in front of the word war is like trying to soften the cruelty of Putin’s regime when he ordered the annexation of Crimea and initiated the armed conflict in eastern Ukraine. War is ugly, believe me, I have seen it; there is nothing friendly or clean about it. Regarding the term ‘war’, Sun Tzu wrote that ‘the supreme art of war is to conquer the enemy without battle’ already in 513 B.C. The annexation of Crimea was a well-conducted strategic act that must be defined as war. War is war. But why talk about the events that took place in Ukraine using such terms? Putin’s team has implemented several new tactics in his approach to strategic combat. I would like to bring your attention to CRIMINALITY as an aspect of the new hybrid war. What do I mean by that?