Aivar Jaeski

Madridi tippkohtumise kõige suurem tulemus oli Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. Rõõm on suur, sest tänu sellele on meil nüüd Eestis lihtsam kaitsta. Nende riikide võimekused ja territooriumid saavad olema NATO kaitseplaanide legitiimne osa. Eesti sai oma territooriumile NATO diviisi staabi, eeldatavasti ka Läti ja Leedu. Segadus mille meie peaminister külvas oma väljaütlemisega NATO plaanides ette nähtud võimalusega Eesti vallutamise kohta 180-ks päevaks Venemaa poolt, näitas meie välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja peastaabi tegemata jätmisi. Kes küll jättis peaministri briifimata või tegi seda puudulikult? Paistab, et NATO kursustel on meie ametnikud ja ohvitserid vist pannud rõhu rohkem õllejoomisele, kui struktuuri ja protseduuride tundma õppimisele, või on tõesti vastasvõistkonna käsi ikka veel meie süsteemides kõvasti sees? Kahju on tõdeda, et enamus NATO struktuurides teeninud vanemohvitseridest lastakse kerge käeliselt pensionile, nii pole ka kompetents NATOst veel

Täna helistas mulle minu Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub. Meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.  Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski.  Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga minema löödud. NATOs lasti lahti üks endine sõjaväelane, kes kogemata oma Kosovo meeskonna foto saatis edasi PIIRATUD PowerPointi slaidi põhjal. Siin on tegemist NATO salajase klassifikatsiooniastme dokumendiga.  Samalaadne intsident juhtus Leedus kui nende president avaldas 2009 NATO plaanide nimed. Meie peaminister tõi välja juba konkreetsed numbrid, Tsiteerin err-i portaalis kajastatut: "... praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks ." Leedu presidendile Dalia Grybbauskaitele ei tehtud midagi ja paistab, et ka Kaja Kallas pääseb karistu

  Raudse eesriide kukkumine tõi riigikaitse arendustesse uued tuuled. Arvati, et külm sõda on läbi ja maailma rahu on saabunud. Armeede ülesandeks nähti pigem ÜRO rahutegemise operatsioonide läbiviimine. Selleks enamus riike hakkas arendama ekspeditsiooniüksuseid, keda oleks võimalik kasutada ükskõik mis maanurgas maailmas. Lääne nõunikud, kes vabanenud idaeuroopa riikide kaitseministeeriumi ametnikke juhendasid propageerisid palgaarmeel põhinevat riigikaitsemudelit. Läti ja Leedu loobusid ajateenistusest ja läksid üle palgaarmeele. Eestis hoiti pikalt pea selge, sest kaitseväe juhid said aru, et väikeriigil on võimalik idast tulevale ohule vastu seista vaid kõiki oma ressursse mobiliseerides. See seisukoht pani suure pinge kaitseväe juhtidele, kellel tuli kogu aeg selgitada miks selline lähenemine tarvilik on. Seda kuni aastani 2013, mil uus juht, kes oli haritud Lääne sõjakoolis ja kes oli omaks võtnud sealse ekspeditsiooniarmee kontseptsiooni otsustas ka Eestis alustada ress