Aivar Jaeski

Käisin Narva kolležis esinemas õpetajatele. Siin on materjal mille valmistasin ette selleks kohtumiseks. Kõigepealt tahan tänada NATO Eesti ühingut selle võimaluse eest teie ees taas seista. Viimati kohtusime paari aasta eest Viljandis, kus ma tegin ettekande infosõjast mis käib meie regioonis. Töötasin siis veel NATO Strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuses. Arvutasin kokku, et olen oma 25 aastase kaitseväe karjääri jooksul 10 aastat teeninud NATO struktuurides, välismaal eemal kodust, täpselt nagu need Kalevipojad kes Soomes ehitamas käivad, ainult neil on palk suurem ja kodu lähemal, ning nad ei pea oma elu pärast kartma. Olen käinud missioonil Iraagis, kus NATO väljaõppe meeskonnaga õpetasime kohalikke sõjamehi ja Afganistanis kus tegelesin infooperatsioonide koordineerimisega. Nendes kohtades ei ole just eriti turvaline. Töötasin ka NATO ühendvägede staabis Brunssumis ja aitasin üles ehitada esimest Eesti NATO sõjalist esindust Brüsselis. Need viimased olid muidugi

Naiivne on öelda, et ajakirjanduses pole tsensuuri. Tsensuur algab juba ajakirjanikust endast, so enesetsensuur ja põhineb tema harituse, moraali, harjumiste, tausta, kasvatuse ja tõekspidamitele.  Kindlasti peab arvestama ka üleüldist olukorda ühiskonnas, mis mõjustab samuti ajakirjandust.  Tallinna TV loomine on hea näide sellest kuidas aastaid opositsioonis olnud grupid leidsid tee oma arvamuste esitamiseks rahvale.  Eesti väikest turgu ja üldist vaesust arvestades igasuguste rahade liikumisel on riigi roll suur ja see loob tausta ka kommunikatsioonile. Avalikus ametlikus meedias ei kiputa eriti võimu kritiseerima, kuna kardetakse sellest vähesestki rahaeraldusest ilma jääda. See kehtin nii ERR kohta, kui ka erakanalite puhul, sest reklaami tellijad on sagedasti ka riigiettevõtted.    Mulle meeldib Delfi portaali omaniku Hans H. Luike väidetav ütlus - "Kõigile pasunasse aga võrdselt!" See nagu sümboliseerib vaba ajakirjanduse põhimõtet, rõhutab vajadust olla erapoolet

Täna selgusid Soome parlamendivalimiste tulemused. Üldse osales valimistes 16 erakonda/parteid, kellest 8 said parlamenti. Eestis 9st kandideerinud erakonnast 5 said parlamenti. Soome parlament on Eesti omast 99 koha võrra suurem. Soome 200 kohalise parlamendis valitsuse loomiseks valimised võitnud Sotsiaaldemokraatide erakonnal seisavad ees rasked koalitsioonikõnelused, sest kohtade arv ei anna neile eelist. Eestis panustas Reformierakond tugevalt reklaamile, aga samuti ei saanud määravat enamust valitsuse loomiseks 101 liikmelises parlamendis. Soome 200-kohalises parlamendis said sotsid 40 kohta, põlisoomlased 39 kohta. Koonderakond sai 38 kohta. Keskerakond sai uues parlamendis 31 kohta. Ülejäänud kohad on: Roheline Liit (20), Vasakliit (16), Soome Rootsi Rahvapartei (9), Kristlikud Demokraadid (5). Kaks kohta läks üksikkandidaatidele - parlamenti pääsesid Mats Löfström ja Harry Harkimo. Sarnaselt Eestile lubas enamus parteisid koostööd mitte teha põlissoomlastega. Soomlastel o

Tänane olukord Eestis on väga sarnane 1933-34 aastal toimunule. Rahvusluse tõus on kindlasti põhjustatud senise valitud eesmärkide puuduste võimendumises. Miks ma nii ütlen? Iga sihi seadmisel võib juhtuda, et midagi võib jääda tähelepanuta. Probleemid tekivad siis kui neid tähelepanuta jäänud teemasid eriratakse. Siinkohas ei taha ma öelda, et valitud suunad on valed. NATO ja EU, neile pole alternatiive, küsimus on vaid kuidas me oleme oma positsioonid nendes organisatsioonides kehtestanud. Mis siis on need puudused mis on võimendunud? Kindlasti väljendub see inimeste heaolus. Me kõik ohverdasime selle nimel, et tulevikus paremini elada. Natuke imelik on kuulata nende juttu kes ütlevad, et meil on kõik korras. Kuna olen maalt pärit, siis näen mis toimub ka mujal Eestis, väljaspool Tallinna. Selleks, et inimväärset palka saada on paljud minu klassiõed (vähemalt 5) läinud maalt ära tööle Soome, loomulikult toovad nad osa teenitud rahast tagasi kodukohta, aga elu on nn provintsidest

Eesti president Kersti Kaljulaid plaanib minna Moskvasse üle vaatama Eesti saatkonna renoveerimistöid. Möödaminnes kohtub ta ka Venemaa presidendi Vladimir Vladimirovich Putiniga. Muidugi on see erakorraline kui president külastab teist riiki ühe maja renoveerimise mitte ametivennaga kohtumise eesmärgil, aga vaadates, et meie presidendi tausta, mis on rohkem majandusega seotud, kui välispoliitikale orienteeritud, on see mõistetav. Kommunikatsioon selle ürituse suhtes kallid StratCom kolleegid oli pehmelt öeldes kohmakas. Ma ei tea kas süüdi on meie hea uuriv ajakirjandus, kes infost enne teie kommunikatsiooniplaani valmimist teada sai, või miski muu, aga fakt on see, et teie tegevus oli nagu alati, reageeriv, ehk siis nagu tublid pressiohvitserid jooksite jällle sündmuste sabas. Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et mis võiks olla selle sündmuse tulemus. Võiks ju väita, et see on kaval käik Putiniga kõneluste taasalustamiseks ja seda oleks Euroopa Liidul peale Brexitit