Ajakirjandus ja mõjutustegevus

Naiivne on öelda, et ajakirjanduses pole tsensuuri. Tsensuur algab juba ajakirjanikust endast, so enesetsensuur ja põhineb tema harituse, moraali, harjumiste, tausta, kasvatuse ja tõekspidamitele. 
Kindlasti peab arvestama ka üleüldist olukorda ühiskonnas, mis mõjustab samuti ajakirjandust. 
Tallinna TV loomine on hea näide sellest kuidas aastaid opositsioonis olnud grupid leidsid tee oma arvamuste esitamiseks rahvale. 
Eesti väikest turgu ja üldist vaesust arvestades igasuguste rahade liikumisel on riigi roll suur ja see loob tausta ka kommunikatsioonile. Avalikus ametlikus meedias ei kiputa eriti võimu kritiseerima, kuna kardetakse sellest vähesestki rahaeraldusest ilma jääda. See kehtin nii ERR kohta, kui ka erakanalite puhul, sest reklaami tellijad on sagedasti ka riigiettevõtted.   
Mulle meeldib Delfi portaali omaniku Hans H. Luike väidetav ütlus - "Kõigile pasunasse aga võrdselt!"
See nagu sümboliseerib vaba ajakirjanduse põhimõtet, rõhutab vajadust olla erapooletu. Kahjuks ka tema on rahajumala kummardaja kui kandis Kremli mõjutusüritust, 9 mai pidustusi Riia linnas, onlines Delfi kanalis üle. Rahasumma oli lihtsalt nii suur, et ei saanud ei öelda!
Kas me olemegi nüüd muutunud müüdavaks? 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jalutades Riia vanalinnas, soovitus turistile 2

Tagasi põhitänavale tulles ja edasi liikudes jõuate vasakul Kalku 10 aadressil asuva Riia balsami baari ette mille nimi on „Black Magic“, soovitan sisse astuda ja tellida mõni kokteil balsami ja kohviga. Nii nagu meie peame hirmus magusat ja kanget „Vana Tallinna“ rahvusrüüpeks on lätlastel selleks mõru, kange ja tume „Riia balsams“.  Puhas Riia balsam, nagu enamus maarohtudest tehtud jooke, on minu arvates päris jubedad. Kui soovite midagi kingituseks, mälestuseks või tarbimiseks, siis soovitan osta Riga Black Balsam Currant, see on lillaka sildiga ning sisaldab mustsõstra mahla. Väga noobel jook ja sobib igasse lugupeetud baarikappi.   Kui edasi liikuda Kalku tänavat pidi ja pöörata järgmisel ristmikul jälle vasakule, Skarnu tänavale, jõuate edasi liikudes punastest tellistest ehitatud Jaani kirikuni. Jaani kirikus toimuvad aegajalt nädalavahetustel eestikeelsed jumalateenistused meie kogukonnale. Selle kiriku kõrval asub Bremeni linna kingitus, mis tehti 1990 aastal peale B
Lisateave

Kõne vabariigi 106 aastapäeva puhul Suure-Jaani vabadussõja mälestusmärgi juures

Lugupeetud õpilased, õpetajad, hea Suure-Jaani rahvas, Põhja-Sakala valla inimesed, daamid ja härrad!  Seistes siin, Amandus Adamsoni poolt loodud Eesti Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, mõtlen ma, et tegelikult oli Lembitu esimene Eesti vabaduse eest võitlejate väejuht. Meie valla mees, kes omas selliseid organisatoorseid võimeid, et suutis ristisõdijate vastu kokku koguda kuue tuhandese eestlaste väe. Isegi tänane Eesti tegevväelaste arv jääb alla Lembitu malevale. Teda võib nimetada esimeseks eestlaste kuningaks. Ta on meie esiisa, meie siin oleme tema järglased. Lehola Lembitu sugu elab edasi, elab meis, vabas Eestis. 1918 alanud vabadussõja sümboliks on saanud lahingusse minev koolipoiss. Meie riigi loomist alustasid mitte päris elu näinud, natuke naiivsed, aga hulljulged ja juba haritud noored. Selleks, et midagi luua tulebki olla natuke sinisilmne ja tuleb uskuda oma eesmärki ning anda endast parim. Soovin, et me kõik säilitaksime julguse ja usu ning tahte alati püüda parema po
Lisateave

Jalutades Riia vanalinnas, soovitus turistile 1

Kõige lihtsam on alustada jalutuskäiku Riia vanalinnas Laima kella juurest. See kell on ka kohalikele heaks orientiiriks ja kokkusaamiskohaks. Laima on lätlaste õnnejumal ja muidugi ka kohaliku kommivabriku bränd. Aastal 1870. aastal avas Saksa päritolu ärimees Theodor Riegert Riias šokolaadi ja maiustuste vabriku, mida peetakse Baltimaade suurimaks magusavalmistajaks. Kes soovib ettevõtte ajalooga tutvuda võib ära käia Miera tänav 22, kus asub šokolaadimuuseum. Laima kella poole näoga seistes jääb selja taha Vabadusesammas, Milda kuju kolme tähega.  Vasakul, pargi keskel,   paistab Riia Ooperi ja balletiteater. See 1863. aastal valminud kaunis lumivalge hoone ehitati algselt ehitati Saksa teatriks. Suurepärase akustikaga ja kauni sisekujundusega Moskva Suure teatriga vägagi sarnanevas ooperimajas etendub alati midagi huvitavat. Teatri taga on kõrge korsten mis tähistab Riia esimese elektrijaama asukohta.  Teatri ees jõe kaldal   asub kuulsa balletitantsia Maris Liepa hõbeda
Lisateave