Aivar Jaeski

Aastal 2026 peaks valmima Soomet ja Poolat ühendav kiirraudtee liin Rail Baltica. See toob võimaluse reisida Riiast Tallinnasse 1 tunni ja 55 minutiga, Vilniusesse 4 tunniga ja 5 minutiga, 7 tunni asemel. Mõned Soome ärimehed on juba välja arvutanud, et saavad tänu Rail Balticale oma kauba saata Euroopasse ja võtta vastu toorainet ning tooteid tunduvalt kiiremini. Lisaks suurematele võimalustele reisimisel ja kaupade liigutamisel toob Rail Baltica Eestisse, Lätti ja Leetu lisaväärtust ka täiendavate töökohtade, lisaraha ning uute arenemisvõimaluste näol. Kiirraudteega seotud hariduse arendamine ja inseneritarkused on uued väljakutsed mitte ainult Eestile vaid ka Lätile ja Leedule. Euroopa Liit toetab Rail Baltica projekti päris suures mahus, rohkem kui teisi samalaadseid projekte Lääne Euroopas. Selleks on mitu põhjust. Esiteks tuleb meil tunnistada, et oleme ülejäänud Euroopast nii majanduslikult kui ja infrastruktuuriliselt maas. Seda mahajäämist näitavad nii meie inimeste mada

In March of last year, Vladimir Vladimirovich Putin, continued his tour as the president of Russia, on 7 October becoming 67 years old man, he has been in power for a total of 19 years, passing one of the most famous predecessors, Leonid Brezhnev. Only Joseph Stalin and partly Belorussian President Alexander Lukashenko, can be considered a more successful Russian dictator. According to the law, the president of Russia will change in 2024 when Putin is 71 years old. His predecessors, Stalin and Brezhnev, did not transfer their jobs to the successor, they died on the post, Stalin 74 and Brezhnev at the age of 76 years. It is early to speculate on what will happen in 2024, but since Putin is preparing for this deadline, and as we know he is long-term planner and has strategic patience, assumptions can be made already today. Particularly in a situation where the western political-scientists competence on the direction to Russian is limited and our Baltic knowledge about occupation a

17. märtsil 2016 kuulutas Inglismaa loodusuuringute teadusnõukogu välja uuendusliku ja üdini demokraatliku rahvahääletuse saamaks nime oma uuele arktilisele uurimislaevale. 200 miljonit naela maksva alusele nime leidmiseks tehti spetsiaalne internetilehekülg, kuhu said kodanikud ühe kuu jooksul nime suhtes ettepanekuid saata ja populaarsemate soovituste poolt hääletada. Pakkumisi tuli erinevaid, nagu Sir David Attenborough või nagu Polar Dream (tõlkes - Polaar unistus). Suure hulga nimepakkumistest moodustasid aga natuke naljakad soovitused nagu Bloody Cold Here (tõlkes- Kuradi külm on siin), What Iceberg (tõlkes - Mida jäämägi), Big Metal Floaty Thingy-thing (tõlkes - Suur metallist ujuv asi). Kõige enam hääli kogus ühe raadiodiktori poolt soovitatud nimi Boaty McBoatface (kaudses tõlkes kõlaks see -Paadinäoga paadike). Olles täna Rail Baltica meeskonnas tunnen ennast sarnases olukorras kui Inglismaa loodusuuringute teadusnõukogu, kes tahtes head, sai vastuseks lõõpimise ja aasi

Kaitse viimaste aastate arengud on muret tekitavad. Alljärgnevalt tahan välja tuua need otsused ja aspektid mis minu kogemuste ning analüüsi tulemusel kaitseväes on valesti. 1.Kaitseringkondade kaotamine on vale otsus. 1.1. Sellega lõhuti olemasolev mobilisatsiooni süsteem. Kaitseliidu baasil treenitud ja töötavad mobilisatsiooni meeskonnad lõhuti ja ülesanne anti väeosale, kes kriisisituatsioonis peaks tegelema vastutegevusmeetmete planeerimisega, tegeleb iseeendaga, ehk komplekteerimisega.   1.2. Vähendati kaitsevõimet 2,5 korda, seoses maaväe viimisega kahele brigaadi suuruseks organisatsiooniks. Kui enne valmistasime ette varjatult 5 brigaadi, siis 2012 aastal langetatud otsus jättis tööta 80 vanemohvitseri, kes varemalt töötasid maaväe heaks kaitseringkondade staapides,+ Maa ja Mereväe staapides. Kindral Laaneotsa plaan oli Kaitseringkondadesse tööle panna igasse a´ 26 ohvitseri, millega oleks tagatud esialgne terrtoriaalkaitse üksuse funktsioneerimine. Nüüd on need mehed/nais

Eelmise aasta märtsis sai võimule, õigemini jätkas Venemaa valitsemist Vladimir Vladimirovitš Putin, 7 oktoobril 67 aastaseks saav president on suurt riiki juhtinud kokku 19 aastat, ületades ühe nimekama eelkäija Leonid Breznevi ametiajad. Temast ajaliselt edukamaks Vene diktaatoriks saab pidada vaid Jossif Stalinit, osaliselt ka Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkot. Vastavalt seadusele vahetub Venemaa president aastal 2024 mil Putin on 72 aastane. Tema eelkäijatest Stalin ja Breznev ei andnud oma ametit järeltulijale üle vaid surid tööpostil, Stalin 74 ja Breznev 76 aasta vanuselt. Vara on spekuleerida mis juhtub aastal 2024, aga kuna selleks tähtpäevaks valmistab ette ka Putin ja nagu me teame on temal pikaajalised plaanid ning strateegiline kannatlikkus, siis oletusi võib teha juba praegu. Eriti olukorras kus tegelikult lääne poliitteadlaste kompetents Vene suunal on piiratud ja meie endi, Balti riikide mälust on okupatsioon ja sellele järgnenud eraldumine idablokist, haiht