Eesti kaitsevõime viimaste aastate arengud on muret tekitavad.

Kaitse viimaste aastate arengud on muret tekitavad. Alljärgnevalt tahan välja tuua need otsused ja aspektid mis minu kogemuste ning analüüsi tulemusel kaitseväes on valesti.
1.Kaitseringkondade kaotamine on vale otsus.
1.1. Sellega lõhuti olemasolev mobilisatsiooni süsteem. Kaitseliidu baasil treenitud ja töötavad mobilisatsiooni meeskonnad lõhuti ja ülesanne anti väeosale, kes kriisisituatsioonis peaks tegelema vastutegevusmeetmete planeerimisega, tegeleb iseeendaga, ehk komplekteerimisega. 
1.2. Vähendati kaitsevõimet 2,5 korda, seoses maaväe viimisega kahele brigaadi suuruseks organisatsiooniks. Kui enne valmistasime ette varjatult 5 brigaadi, siis 2012 aastal langetatud otsus jättis tööta 80 vanemohvitseri, kes varemalt töötasid maaväe heaks kaitseringkondade staapides,+ Maa ja Mereväe staapides. Kindral Laaneotsa plaan oli Kaitseringkondadesse tööle panna igasse a´ 26 ohvitseri, millega oleks tagatud esialgne terrtoriaalkaitse üksuse funktsioneerimine. Nüüd on need mehed/naised tegevteenistusest ja peagi ka reservist läinud, seda esmajoones vanusega, sest pealekasv puudub kuna sõjakoolis toodetakse ohvitsere vaid 2 brigaadi tarbeks. Nii on vähendatud  kaitseväe võimekusi 3 brigaadi vanemohvitseride võrra.
1.3. Lõhuti tekkima hakanud tsiviilkaitse võimekusi ja koostöö kohalike omavalitsustega. Ringkonna staapide ülesanne oli suhelda kohalike omavalitsustega ja nendega paikka panna tegevused kriisi korral.

2. Maa-ja mereväe staapide kaotamine on vale otsus.
2.1. Väeliikide kaotamisega jäi liiga suur kohustus operatiiv otsuseid ellu viija taktikalisele    üksusele, brigaadile ja samuti paljude taktikaliste otsuste langetamine, toodi strateegilisele tasemele, mis pole tegelikult Peastaabi ülesanne.
2.2. Väeliikide staabid on ülema töö organid. Ebaselge on kes täidab Maaväe ülema tooli NATO Maaväeülemate koosolekul? Kas see on brigaaadiülem? Tema jääb nagu nõrgaks või on see KVJ asetäitja, tema oleks nagu liiga palju!
2.3. Võieti ära perspektiiv paljudelt vaneohvitseridelt edasi teenida. Tipp on väga kitsaks treitud.

3.Kahele alles jäänud brigaadile pandi üle jõu käivad kohustused.
3.1. Mis on täna brigaadi ülesanded? a) mobilisatsioon b) mobilisatsiooni varude arvestus c) ajateenijate väljaõpe c) töö kohalike omavalistustega d) koostöö liitlastega e) reservi arvestamine f) reservi kordusõppuste korraldamine g) missiooniüksuste ettevalmistamine f) missiooniüksuste toetamine g) valmisoleku tagamine h)...jne
Nii suurte kohustuste kohustuste hulga juures võib öelda, et brigaadi ülem tegeleb kõige ja mitte millegagi.

 4.       Liiga tihedased kordus suurõppused on reservi tarbeks väsitavad ja on organiseeritud vaid välise mulje jätmise tarbeks.
4.1. Võttes arvesse meie niigi väikest reservi, seda juba mitu aastat järjest üles tõstes eriti olukorras kus me teame, et idanaabil on mingi kuri plaan aastaks 2020 välja mõeldud, ei ole ma kindel, et kahe aasta pärast meie reservistid taas nii ärksad on välja tulema.
4.2. Tahes tahtmata näeme, et õppustel käivad ikka ühed ja samad näod. Juhtivkoosseisust suur hulk on edevad reservohvitserid, kellel sõja ajal on ettenähtud hoopis teised funktsioonid. Ega Eesti riik ei kao ka sõja olukorras, ehk riigiteenistujatest reservohvitserid (politsei, päästeamet, piirivalve, riigikogu liikmed, omavalitsuste töötajad) samuti eluliselt vajalike funktsioonide tagajad nagu arstid, elektriinsenerid, laeva kaptenid, lendurid jne jäävad täitma oma ülesandeid. Paljud neist uhkeldavad õppustel ja paraadidel. Põhimõtteliselt sõja olukorras tekib seis kus reservüksustel pole kompetentset juhtkonda. Sama kehtib nn „territoriaalkaitsega“ tegeleva kaitseliidu kontingendi kohta. Mobilisatsiooni korral enamus tegevliikmeist läheb kaitseväe koosseisu ja territoriaalkaitse juhtimisega tegeletakse sümboolselt Toompea jalamilt, Tallinnast. Nii nagu seda siiani on tehtud, sümboolselt. 

 5.       Ballid ja avalikud üritused on lisakoormus kaitse eelarvele.

5.1. Algatatud on kaitseväes mitme suurüritusega, mis oma mastaabi ja kulukusega on lisakoormus kaitseelarvele, samas annavad juhatajale suurepärase võimaluse iseenda propageerimiseks ja oma mõjuvõimu demonstreerimiseks kaitseväest välja oma sõpradele ja meelelahutusärimeestele. Ohvitseride ball on üks mida rahastatakse juhataja personaalselt kontrollitavast esinduseelarvest ja Veteranidepäeva üritused on teine sündmus mis on kasvanud niivõrd  mastaapseks, et nõuab eraldi iga aastast koordineerimist, ning tagab rahateenimise kontserdil esinejatele, Eesti televisoonile, vastuvõttudel osalejatele jne.

Kaitsevägi töötab põhimõttel, kus ülema käsk on täitmiseks. Kui ülem on rumal, piiratud või pahatahtlik loob see eelduse valede otsuste elluviimiseks, eriti juhul kui juhitakse süsteemi ainuisikuliselt ja luuakse olukord kus keegi ei julge ülema otsuses kahelda.