Rail Balticast ja arvamusliidritest

17. märtsil 2016 kuulutas Inglismaa loodusuuringute teadusnõukogu välja uuendusliku ja üdini demokraatliku rahvahääletuse saamaks nime oma uuele arktilisele uurimislaevale. 200 miljonit naela maksva alusele nime leidmiseks tehti spetsiaalne internetilehekülg, kuhu said kodanikud ühe kuu jooksul nime suhtes ettepanekuid saata ja populaarsemate soovituste poolt hääletada.

Pakkumisi tuli erinevaid, nagu Sir David Attenborough või nagu Polar Dream (tõlkes - Polaar unistus). Suure hulga nimepakkumistest moodustasid aga natuke naljakad soovitused nagu Bloody Cold Here (tõlkes- Kuradi külm on siin), What Iceberg (tõlkes - Mida jäämägi), Big Metal Floaty Thingy-thing (tõlkes - Suur metallist ujuv asi). Kõige enam hääli kogus ühe raadiodiktori poolt soovitatud nimi Boaty McBoatface (kaudses tõlkes kõlaks see -Paadinäoga paadike).

Olles täna Rail Baltica meeskonnas tunnen ennast sarnases olukorras kui Inglismaa loodusuuringute teadusnõukogu, kes tahtes head, sai vastuseks lõõpimise ja aasimise, a´la: Rail Baltica ei peaks üldse sellist nime kandma, õige oleks ikka midagi muud. Rail Balticat pole kellegile vaja, see on väikese grupi projekt, trass peaks kulgema hoopis teisiti jne.

Tegelikult on Rail Baltica puhul asi palju tõsisem kui paljas aasimine ja kui kokku lugeda need nimed, kes on alla kirjutanud kirjale, et elektriraudtee ehitamine tuleb peatada. Vastaste häälekus on mõjutanud paljusid muusikud, kirjanikke, näitlejad ja teisi lugupeetud kodanikke.

Kurb kui väära pildi loomisele aitab kaasa meedia, nii nagu juhtus Boaty McBoat nimega, ei tajunud raadiodiktor oma võimu auditooriumi üle. Nii ka meie kultuuriinimesed, kes protsestikirjale alla kirjutasid, tegelikult tahtmatult või tahtlikult häälestasid suured grupid analüüside ja otsuste vastu, mida olid teinud majandusteadlased, insenerid ja ametnikud Eestis, Lätis ning Leedus, kui ka Euroopa Liidu asutustes. Kas meie Eesti kultuurieliit on siis inseneride, Eesti riigi ja Euroopa Liidu vastu?

Loomulikult on see liiga lihtsustatud lähenemine, ütleksid paljud neist, me oleme ainult Rail Baltica vastu, see teeb Eesti pooleks, lõhestab seda ja on loodusele kahjulik.

Selgituseks peab nüüd ütlema, et tegelikult tänu elektriraudteele väheneb raskete metallide osakaal meie looduses ja merikotkal pole tulevikus just seetõttu vaja pliimürgituse pärast hinge vaakuda. Väheneb raskeveokite osakaal meie maanteedel, mis oma korda toob kaasa puhtama elukeskkonna ja väiksema liiklusõnnetuste arvu.

Tänu uutele võimalustele kasvab ka inimeste ja kaupade liikumine ning kaupade kiire kohaletoomine langetab ka nende hinda. Tee ühendab palju paremini Põhja- ja Lõuna-Eesti. Igasugune inimkonna tegevus, iga rajakese, tee, kraavi, eletriliini, torustiku, kanalisatsiooni, gaasitrassi jne ehitus, kujundab ümber keskkonda kus elame, kuid tagab ka meile sooja vee,  puhtama keskkonna, laia toiduvaliku, elektri ja sooja toa, ehk parema tuleviku.

Kas me siis ei taha paremat tulevikku ja oleme rahul sellega kuhu oleme jõudnud? Tahame jätta merikotkad fossiilse kütuse põletamise jääke tarbima, palgad ja kaupade hinnad samale tasemele ning teed ja hooned uuendamata? Jah kindlasti, kui me tahame Eestit  arendada eelmise sajandi teemapargina. Kas aga ka meie lapsed tahavad sellises riigis elada?

Eesti on loonud endast kui innovatiivsest ja modernsest riigist, kus vaadatakse tulevikku, kus äri saab ajada kiirelt ja ausalt, kus haridus on hinnatud ning Euroopalik. Teeme ära on olnud meie loosung. Inovaatilise ja modernse kiirraudtee ehitamine, mis aitab edendada äri, rakendada tarkade inseneride innovaatilisi lahendusi on võimalus seda pilti süvendada. Kas pime viha uuenduste vastu on uus normaalsus ja kuvand mida me Eestist tahame luua?

Kutsun siinkohal meie insenere julgemalt avaldama oma arvamust ja esitama oma seisukohti ning töövõite. Meedia võiks sellele kaasa aidata, sest tema ülesanne ei ole ainult meelelahutust pakkuda vaid ka inimesi informeerida, argumente tasakaalustatult serveerida ja üldsust igakülgselt harida.

Vaatamata kõigele valis Inglismaa loodusuuringute teadusnõukogu oma laevale tuntud inglise looduseuurija, loodusfilmide autori ja loodusteaduse populariseerija, BBC telenäo Sir David Attenborough nime. Aastal 2019 asub see alus oma esimesele uurimisretkele teele Antarktika vetesse. Rail Baltica projekteerimise faas on alanud. Olen kindel, et ka Eestis kaine mõistus võidab ja juba järgmise kümnendi teisel poolel saame mugavamalt ning turvaliselt reisida uut elektriraudteed mööda.