Miks Euroopa Liit toetab Rail Balticat?

Aastal 2026 peaks valmima Soomet ja Poolat ühendav kiirraudtee liin Rail Baltica. See toob võimaluse reisida Riiast Tallinnasse 1 tunni ja 55 minutiga, Vilniusesse 4 tunniga ja 5 minutiga, 7 tunni asemel. Mõned Soome ärimehed on juba välja arvutanud, et saavad tänu Rail Balticale oma kauba saata Euroopasse ja võtta vastu toorainet ning tooteid tunduvalt kiiremini. Lisaks suurematele võimalustele reisimisel ja kaupade liigutamisel toob Rail Baltica Eestisse, Lätti ja Leetu lisaväärtust ka täiendavate töökohtade, lisaraha ning uute arenemisvõimaluste näol. Kiirraudteega seotud hariduse arendamine ja inseneritarkused on uued väljakutsed mitte ainult Eestile vaid ka Lätile ja Leedule.

Euroopa Liit toetab Rail Baltica projekti päris suures mahus, rohkem kui teisi samalaadseid projekte Lääne Euroopas. Selleks on mitu põhjust. Esiteks tuleb meil tunnistada, et oleme ülejäänud Euroopast nii majanduslikult kui ja infrastruktuuriliselt maas. Seda mahajäämist näitavad nii meie inimeste madalad palgad, problemaatiline teedevõrk, kui ka nõrk sotsiaalsüsteem. Lähtuvalt siseriiklikust kogutoodangu produkti protsendist arvutatakse Euroopa Liidu toetusrahade suurus.

Teiseks, Euroopa Liit on otsustanud toetada majandusvaldkondi mis lähtuvad oma arengus rohelisest mõtteviisist. Elektriraudteed peetakse üheks kõige keskonnasõbralikumaks transpordi liigiks, ta ei kasuta fossiilseid kütuseid, isegi elektri tootmiseks saab kasutada taastuvat energiat.

Kolmandaks on majanduse arendamise eesmärgil Euroopa Liit otsustanud investeerida transpordi võrkudesse ja koridoridesse. 2013 aastal kinnitati Euroopa parlamendi ja komisjoni poolt 9 üleeuroopalist transpordi koridori (TEN-T). Need on:

-          Atlandi koridor, hõlmab Saksamaa Frankfurti ja Stuttgardi majanduspiirkondade ühendamist Hispaania ja Porugali sadamatega (12 projekti nendest 11 on seotud raudteega);

-          Baltic Aadria mere koridor, hõlmab Poola sadamate ühendamist läbi Tsehhi ja Slovakkia Itaalia sadamatega (10 projekti, neist 6 on seotud raudteega);

-          Vahemere koridor, hõlmab Slovakkia ühendamist Prantsusmaa ja Hispaania lõunaranniku sadamalinnadega (25 projekti, neist 19 on seotud raudteega);

-          Põhjamere-Balti koridor, kuhu lisaks Madalmaade ja Poola raudtee arendamisele kuulub ka Rail Baltica projekt (11 projekti, nendest 7 on seotud raudteega);

-          Põhjamere -Vahemere koridor, hõlmab Iiri, Inglismaa ühendamist läbi madalmaade Prantsusmaa lõunarannikuga (31 projekti, millest 16 seotud raudteega);

-          Kesk-Euroopa - Vahemere koridor, mis hõlmab Ateena, Kreeka ühendamist läbi Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Tsehhi Saksamaaga (19 projekti, neist 10 seotud raudteega);

-          Reini -Alpide koridor, hõlmab Rotterdami sadama ühendamist läbi Saksamaa, Sveitsi ja Itaalia ühendamist Genova sadamaga (9 projekti nendest 7 on raudteega sotud);

-          Rein – Doonau koridor hõlmab Musta mere sadama Rumeenias ühendamist läbi Ungari ja Austria Saksamaaga, Frankfurtiga (22 projekti, neist 13 seotud raudteega);

-          Skandinaavia – Vahemere koridor, hõlmab Soome, Helsinki ühendamist läbi Rootsi, Taani, Saksamaa, Itaalia lõunaosa sadamatega (24 projekti, neist 19 on seotud raudteega)

Kokku on seoses TEN-T koridoride arendamisega identifitseeritud vajadus 163 projekti ja ühenduse parendamiseks/teostamiseks, neist 108 on seotud raudteega, ehk kogumahust 66% kõikidest vajadustest.

Rail Baltica ei ole lihtsalt üks projekt paljudest. Ka Euroopa Liidu sees ei juhtu just tihti kus kolm riiki tegelevad ühe suure infrastruktuuri projektiga. Tänu asjaolule, et Rail Baltica projekt näitab 3 riigi võimekust midagi koos ära teha, peetakse seda projekti Euroopa Liidu üheks prioriteetsemaks.

Rail Baltica vajadust selgitab veel lihtne tõde: „Majanduse vereringe moodustavad logistilised infrastruktuurid need on teed, sadamad, lennujaamad, sideliinid ja ka raudtee. Kui me tahame, et meie eluolu paraneks, me peame nendesse investeerima.“