Miks Euroopa Liit toetab Rail Balticat?
Aastal 2026 peaks valmima Soomet ja Poolat ühendav kiirraudtee liin Rail
Baltica. See toob võimaluse reisida Riiast Tallinnasse 1 tunni ja 55 minutiga,
Vilniusesse 4 tunniga ja 5 minutiga, 7 tunni asemel. Mõned Soome ärimehed on
juba välja arvutanud, et saavad tänu Rail Balticale oma kauba saata Euroopasse
ja võtta vastu toorainet ning tooteid tunduvalt kiiremini. Lisaks suurematele
võimalustele reisimisel ja kaupade liigutamisel toob Rail Baltica Eestisse,
Lätti ja Leetu lisaväärtust ka täiendavate töökohtade, lisaraha ning uute
arenemisvõimaluste näol. Kiirraudteega seotud hariduse arendamine ja
inseneritarkused on uued väljakutsed mitte ainult Eestile vaid ka Lätile ja
Leedule.
Euroopa Liit toetab Rail Baltica projekti päris suures mahus, rohkem kui
teisi samalaadseid projekte Lääne Euroopas. Selleks on mitu põhjust. Esiteks
tuleb meil tunnistada, et oleme ülejäänud Euroopast nii majanduslikult kui ja
infrastruktuuriliselt maas. Seda mahajäämist näitavad nii meie inimeste madalad
palgad, problemaatiline teedevõrk, kui ka nõrk sotsiaalsüsteem. Lähtuvalt
siseriiklikust kogutoodangu produkti protsendist arvutatakse Euroopa Liidu
toetusrahade suurus.
Teiseks, Euroopa Liit on otsustanud toetada majandusvaldkondi mis lähtuvad
oma arengus rohelisest mõtteviisist. Elektriraudteed peetakse üheks kõige
keskonnasõbralikumaks transpordi liigiks, ta ei kasuta fossiilseid kütuseid,
isegi elektri tootmiseks saab kasutada taastuvat energiat.
Kolmandaks on majanduse arendamise eesmärgil Euroopa Liit otsustanud investeerida
transpordi võrkudesse ja koridoridesse. 2013 aastal kinnitati Euroopa parlamendi
ja komisjoni poolt 9 üleeuroopalist transpordi koridori (TEN-T). Need on:
-
Atlandi
koridor, hõlmab Saksamaa Frankfurti ja Stuttgardi majanduspiirkondade ühendamist
Hispaania ja Porugali sadamatega (12 projekti nendest 11 on seotud raudteega);
-
Baltic
Aadria mere koridor, hõlmab Poola sadamate ühendamist läbi Tsehhi ja Slovakkia
Itaalia sadamatega (10 projekti, neist 6 on seotud raudteega);
-
Vahemere
koridor, hõlmab Slovakkia ühendamist Prantsusmaa ja Hispaania lõunaranniku
sadamalinnadega (25 projekti, neist 19 on seotud raudteega);
-
Põhjamere-Balti
koridor, kuhu lisaks Madalmaade ja Poola raudtee arendamisele kuulub ka Rail
Baltica projekt (11 projekti, nendest 7 on seotud raudteega);
-
Põhjamere
-Vahemere koridor, hõlmab Iiri, Inglismaa ühendamist läbi madalmaade
Prantsusmaa lõunarannikuga (31 projekti, millest 16 seotud raudteega);
-
Kesk-Euroopa
- Vahemere koridor, mis hõlmab Ateena, Kreeka ühendamist läbi Bulgaaria,
Rumeenia, Ungari ja Tsehhi Saksamaaga (19 projekti, neist 10 seotud raudteega);
-
Reini
-Alpide koridor, hõlmab Rotterdami sadama ühendamist läbi Saksamaa, Sveitsi ja
Itaalia ühendamist Genova sadamaga (9 projekti nendest 7 on raudteega sotud);
-
Rein
– Doonau koridor hõlmab Musta mere sadama Rumeenias ühendamist läbi Ungari ja
Austria Saksamaaga, Frankfurtiga (22 projekti, neist 13 seotud raudteega);
-
Skandinaavia
– Vahemere koridor, hõlmab Soome, Helsinki ühendamist läbi Rootsi, Taani,
Saksamaa, Itaalia lõunaosa sadamatega (24 projekti, neist 19 on seotud
raudteega)
Kokku on seoses TEN-T koridoride arendamisega identifitseeritud vajadus 163
projekti ja ühenduse parendamiseks/teostamiseks, neist 108 on seotud raudteega,
ehk kogumahust 66% kõikidest vajadustest.
Rail Baltica ei ole lihtsalt üks projekt paljudest. Ka Euroopa Liidu sees
ei juhtu just tihti kus kolm riiki tegelevad ühe suure infrastruktuuri
projektiga. Tänu asjaolule, et Rail Baltica projekt näitab 3 riigi võimekust
midagi koos ära teha, peetakse seda projekti Euroopa Liidu üheks
prioriteetsemaks.
Rail Baltica vajadust selgitab veel lihtne tõde: „Majanduse vereringe
moodustavad logistilised infrastruktuurid need on teed, sadamad, lennujaamad,
sideliinid ja ka raudtee. Kui me tahame, et meie eluolu paraneks, me peame
nendesse investeerima.“
Kommentaarid
Postita kommentaar