Aivar Jaeski

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega. Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitse korraldus ei taga piisava koostööd liitlastega? Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb Võidupüha paraadi Kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos. Aastal 2002 augustis, kui vastutasin rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimise eest ei olnud kaitseväel ühtegi üksust rahvusvahelisele õppusele vastutegevuseks välja panna. Hädast välja aitasid mind sel ajal tuttavad kaitseliitlased malevapealikud, kellel oli samuti proble

Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle liitlastega NATO alliansis. Venemaa sõda Ukraina vastu on pannud enamus riike, kes elavad agressori lähinaabruses, tegutsema ja astuma samme oma kaitsevõimete suurendamiseks. Eestis on valitsus otsustanud riigikaitse eelarvet suurendada ja panustab uute relvasüsteemide hankimisele. Raske on ennustada kui pikalt kestab sõda Ukrainas, endise kaitseväelasena kaldun arvama, et see sõda kestab veel kaua. See omakorda sunnib meie oma riigikaitse viimased arengud üle vaatama palju kriitilisema pilguga. Kahjuks oleme hakanud paljuski lootma oma liitlaste peale ja unarusse jätnud sellised võimekused nagu tsiviilkaitse, mis on meie riigi esmane kohustus, hoolitseda oma kodanike eest ka kriiside ajal. Teiseks on kogu riigistruktuuri juba aastakümneid õhukesemaks lihvitud, see on ka puudutanud riigikaitset. Täna on meil olukord, kus ei suudeta täita ametikohti enam NATO staapides, atašeede arv on viidud alla miinimumi. 2013 aast

Ukraina sõda kestab veel kaks aastat. Mis juhtub järgmisel kevadel? Kevadel meelitab Putler Valgevene sõtta. See võib toimuda koos Lukasenko surmaga või siis vaikse võimu vahetusega seal riigis. Peale Valgevene sõtta astumist saavutab Putin väikese edu Ukraina rindel, kuid see ei kesta kaua, sest lääs jätkuvalt toetab Ukrainat. Putini vägede edu on ajutine ja kaotused suurenevad. Nurka aetuna, suures hädas, kasutab Putin tuumarelva. Peab isegi kartma, et tuumalööke andakse Euroopasse ja Ameerikasse. See toob kaasa Läänemaailma sõtta astumise. Peale seda arenevad asjad natuke kiiremini. Esmalt kannavad Venemaa sõjalised üksused suuri kaotuseid peale rohkearvulisi raketilööke. Venemaa kaotab täielikult oma laevastiku. Lennuvägi on järgmine, mis kaugtulelöökidega likvideeritakse. Selline pommitamine kestab päris pikalt ja frustreerib vene tsiviilelanikke. Peale pooleaastast peataolekut ja Venemaa ÜROst väljaheitmist saadakse läänemaailmas üksmeelele ning peale ÜRO mandaadi kokku l

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. See näitab kui kaugel eemal stateegiline juht seisab strateegilistest otsustest. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, mida hiljem püütakse kuidagi mätsida, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega. Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitsestrateegia on kehvake. Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juuulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb võidupüha paraadi kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos ning selle pärast ei andnud aastal 2002 Sirel, kes juhtisid sel ajal maaväge, mulle mitte ühtegi ajateenijat, rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimiseks. Välja aitasid mind sellest ja

Mobilisatsioon toob kaasa küsimuse, millega me vastame? Välisministeeriumi kantsler ütles, et lääs räägib meie sõnadega. Kahjuks pole me temalt kuulnud teemaarendust venemaa mobilisatsiooni stsenaariumi kohta. Ajalugu areneb kiiremini kui kantslerihärra arvata oskab. Inimesed, kes on langenud mugavustsooni, tegelikult lohisevad sündmuste järel ja likvideerivad tagajärgi. Mis saab siis edasi. Kindlasti muutub olukord Ukrainas kriitilisemaks. Meie vastus saab olema veel suuremate relvatarnete ja väljaõppe abiga. Lääs kindlasti püüab Ukrainat survestada rahu sõlmimima ja vallutatud alade loovutamisega leppima, aga jätab lõppotsuse Zelenskõile. Relvadest kahjuks ei piisa. Juba Napoleon, kes oli manööversõja efektiivne kasutaja, ütles, et edukamad on need kellel on suuremad pataljonid ehk siis rohkem inimjõudu. Ukrainlastel hukkuvad sõjas paremad pojad, venelastel biomass. Sõjas on vaja rohkem inimressurssi, Ukrainas on mobilisatsioon juba ammu läbi viidud. Venemaa mobilisatsioon seob suure

Madridi tippkohtumise kõige suurem tulemus oli Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. Rõõm on suur, sest tänu sellele on meil nüüd Eestis lihtsam kaitsta. Nende riikide võimekused ja territooriumid saavad olema NATO kaitseplaanide legitiimne osa. Eesti sai oma territooriumile NATO diviisi staabi, eeldatavasti ka Läti ja Leedu. Segadus mille meie peaminister külvas oma väljaütlemisega NATO plaanides ette nähtud võimalusega Eesti vallutamise kohta 180-ks päevaks Venemaa poolt, näitas meie välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja peastaabi tegemata jätmisi. Kes küll jättis peaministri briifimata või tegi seda puudulikult? Paistab, et NATO kursustel on meie ametnikud ja ohvitserid vist pannud rõhu rohkem õllejoomisele, kui struktuuri ja protseduuride tundma õppimisele, või on tõesti vastasvõistkonna käsi ikka veel meie süsteemides kõvasti sees? Kahju on tõdeda, et enamus NATO struktuurides teeninud vanemohvitseridest lastakse kerge käeliselt pensionile, nii pole ka kompetents NATOst veel

Täna helistas mulle minu Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub. Meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.  Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski.  Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga minema löödud. NATOs lasti lahti üks endine sõjaväelane, kes kogemata oma Kosovo meeskonna foto saatis edasi PIIRATUD PowerPointi slaidi põhjal. Siin on tegemist NATO salajase klassifikatsiooniastme dokumendiga.  Samalaadne intsident juhtus Leedus kui nende president avaldas 2009 NATO plaanide nimed. Meie peaminister tõi välja juba konkreetsed numbrid, Tsiteerin err-i portaalis kajastatut: "... praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks ." Leedu presidendile Dalia Grybbauskaitele ei tehtud midagi ja paistab, et ka Kaja Kallas pääseb karistu

  Raudse eesriide kukkumine tõi riigikaitse arendustesse uued tuuled. Arvati, et külm sõda on läbi ja maailma rahu on saabunud. Armeede ülesandeks nähti pigem ÜRO rahutegemise operatsioonide läbiviimine. Selleks enamus riike hakkas arendama ekspeditsiooniüksuseid, keda oleks võimalik kasutada ükskõik mis maanurgas maailmas. Lääne nõunikud, kes vabanenud idaeuroopa riikide kaitseministeeriumi ametnikke juhendasid propageerisid palgaarmeel põhinevat riigikaitsemudelit. Läti ja Leedu loobusid ajateenistusest ja läksid üle palgaarmeele. Eestis hoiti pikalt pea selge, sest kaitseväe juhid said aru, et väikeriigil on võimalik idast tulevale ohule vastu seista vaid kõiki oma ressursse mobiliseerides. See seisukoht pani suure pinge kaitseväe juhtidele, kellel tuli kogu aeg selgitada miks selline lähenemine tarvilik on. Seda kuni aastani 2013, mil uus juht, kes oli haritud Lääne sõjakoolis ja kes oli omaks võtnud sealse ekspeditsiooniarmee kontseptsiooni otsustas ka Eestis alustada ress

 Kõigepealt sõjast. Kes võidab selle sõja?  Vastus on, et mitte keegi. Ukraina ei suuda üksi tagasi võtta venemaa poolt vallutatud alasid. Lääne toetus relvade näol jääb selle saavutamiseks napiks, vaja oleks inimjõudu, mida lääs siiski ei eralda. Tõsi küll, relvatootjad siiski saavad sellest sõjast hea kogemuse oma süsteemide arendamiseks ja Ukraina saab olema moodsamalt relvastatud armee maailmas. Vahemärkusena tahan öelda, et pidasin siiani maailma parimaks tankiks Saksa Leopardi, kuid kuna ta pole pea üheski lahingus ennast tõestanud ja jäi ka seekord välja, siis jään teise koha omaniku Iisraeli  Merkavat eelistama. Venemaa ei suuda edasi tungida. Uued piirid jäävad hõõguma nagu verised haavad nende kahe riigi suhetes veel mitu põlvkonda. Selles suhtes pole lootustki, et venelased loobuvad kättevõidetust. Vene armee on saanud küll väikese võidu, vallutatud territooriumi näol, kuid kandnud päris suuri kaotuseid. Kindlasti muudab see allesjäänud sõjaväelased veel julmemaks, moraal sa

 Ukraina sõda saab olema pikk ja põgenike tulv alles algas. Loodame, et läänemaailmal jätkub jõudu jätkata ukrainlaste toetamist ja selle pika perioodi jooksul ei võta võimust väsimus ning apaatsus, mis tavaliselt jälitavad kriisis elavaid inimesi. Kõige ohtlikumad on poliitikud, kes millegipärast meeleheitlikult helistavad Putlerile, edastavad meediasse tema jutupunkte tuumasõjast, keemiarelvast jne ning tahavad samuti maailma ajalukku mingil moel enda nime kirjutada.  Ohtlikud on ka väited, et Eestisse ei mahu enam liitlasi! Nõukogude ajal teenis siin kuni 100 tuhat punaväelast, lisaks veel nende pereliikmed. Täna kurta kui on siin 500 liitlast ja rohkem ei mahu on kurjast! NATO kaitseplaanid näevad ette heidutust, ärme seda peata. Nagu ma kirjutasin pole Eestil praegu vaja karta. Eesti saatuse otsustab Ukraina sõja tulem. Sellegi poolest oleks juba nüüd vaja teha järeldusi ja riigikaitse õigetele rööbastele tagasi pöörata! 1. Nii nagu vabadussõjas ei saanud Soome, Taani ega Läti üks

Kõigepealt Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem, ...võibolla veel paremini oli see ainult Vabadussõja teises pooles :) NATO kaitseplaanid mille koostamise juures ma olin on käiku läinud. Vastasvõistleja heidutamiseks suurendatakse siin kohalolevat liitlaste kontingenti. See on ok ja osa plaanist! Venemaa, kel on üks maailma suurim armee, ei ole suutnud siiani vallutada tervet Ukrainat, vaid ainult väikese osa. Tal ei jätku jõudu pidada sõda mitmel rindel, veelvähem NATOga ja meie oleme NATO.  Loodame, et läänemaailm toetab Ukrainat piisavalt ja ta peab vastu. Ilma lääne toetuseta nad vastu ei pea.   Tuumapommidega heidutamine on osa mängust, mida ei peaks tõsiselt võtma. Kui keegi seda kasutab, kirjutab ta oma surmaotsusele alla, sellest peaks aru saama ka kõige rumalam venelane. Kogu maailm pöörab temast ära! Ukrainast tulevad põgenikud, ka meile, sellega tuleb leppida, põgenikke tuleb aidata, paljud jäävad siia. Me peame tegelema integratsiooniga. Iga sõjaline konflikt toob tu

2019 I predicted that Putin will initiate war in order to stay in power after 2024. Quote from my blog: “ Leaders who were long in power, sooner or later lose their connection with reality and believe in the exclusivity of their decisions. Solving a problem in Ukraine or creating a new tension that would allow Putin to declare a state of emergency, would give a legal opportunity to extend his stay in power for an unidefinite period, and in the event of a success, guarantee immunity for the rest of his life, is the most likely option. The question is just where and when the tension will be created? The military reform will end in 2020, it means the army has been modernized and prepared. The conflict must be short and victorious. War in Ukraine was an exercise what didn’t went as planned. Does Putin makes the next move in 2021 or 2022, important is that no one will be able afterword’s to associate event with an attempt to stay in power? This will be the most probable course of action

ÜRO on kuulutanud aasta 2022 rahvusvahelise kalanduse ja vesiviljeluse aastaks, rahvusvahelise teaduse ja jätkusuutliku arengu aastaks, mägede säästva arendamise rahvusvaheliseks aastaks ja rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Ees ootavad meid:  20 jaanuar USA presidendil Joe Bidenil saab täis aasta elada Valges majas. 24 jaanuar toimuvad Itaalia presidendi valimised.  4-20 veebruar toimuvad taliolümpia mängud Pekingis. 06 veebruaril tähistab kuninganna Elisabeth 70 aastat troonil olemist. 16 veebruar 100 aastat Lilli Prometi sünnist. 18 veebruar 100 aastat Juhan Smuuli sünnist. 1 aprill 100 aastat tagasi Tartus avati Eesti esimene lastekliinik. 03 aprill Serbia presidendi valimised. 10 aprill Prantsuse presidendi valimised. 07 mai Putin tähistab teise ringi 10-ndat aastat Venemaa presidendina. 10-14 mai Eurovisiooni lauluvõistlus Itaalias Turinis. 11 september Rootsi kohalike omavalitsuste valimised. 12 september möödub 100 aastat Riigikogu hoone valmismisest. 13 september Eesti kirjanike