Ajateenistust tuleks lühendada ja teenistus reservis paremini korraldada!

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. See näitab kui kaugel eemal stateegiline juht seisab strateegilistest otsustest. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, mida hiljem püütakse kuidagi mätsida, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega.

Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitsestrateegia on kehvake. Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juuulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb võidupüha paraadi kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos ning selle pärast ei andnud aastal 2002 Sirel, kes juhtisid sel ajal maaväge, mulle mitte ühtegi ajateenijat, rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimiseks. Välja aitasid mind sellest jamast tuttavad kaitseliitlased! Tänud malevapealikud Mumm, Aljas, Kerve ja teised kes te siis Eesti kaitseväe piinlikust olukorrast välja aitasite. Ehk siis ka täna on suvel liitlastega õppuste ja drillide läbi viimine probleemne, kaitseväel pole üksuseid mida kaasata.

Reservväelaste järjepidev välja kutsumine on samuti inimesed ära nörritanud. Minu enda tuttav on öelnud, et on juba 4 korda käinud kordusõppustel ja ei tea kas ta tahab viiendat korda taas metsa minna. Lihtsale noorele pere ja tööinimesele tekitab pidev hirmutamine ja hundi karjas karjumine lõpuks apaatsuse tunde, nii nagu juhtus selles muinasjutus, kus poiss külarahvast narris. 

Sellepeale saavad oponendid öelda, et elame uues reaalsuses, kus kaitseväeteenistus hakkabki välja nägema nagu Iisraelis. Välja kutsutakse Sind kuni erru arvamiseni ehk reamehi kuni 50 eluaastani. Nõus, elame uues maailmas, aga miks siis on ajateenistus jäänud kitsa kontingendi kohustuseks, miks vabastatakse niipalju noori sellest, miks on mõned võrdsemad? Vastus sellele on lihtne, kaitsevägi nagu iga teine riigistruktuur on niivõrd õhukeseks lihvitud, pole ohvitsere, instruktoreid, pole voodikohti, pole varustust.

Riigikaitse on ressursimahukas tegevus, seda ka rahu ajal. Selle õhemaks viilimine, kaitseringkondade, maa ja mereväe staapide kaotamine, viis kaitseväest ära sadakond ohvitseri lisaks teisi spetsialiste, vähendas allesjäänute motivatsiooni. Terrase ja Palmi reformi jälgi saame oma riigikaitses tunda veel pikalt! See on löönud sügava augu meie riigikaitse järjepidevusse. Lõhkuda on lihtne, taastamine palju raskem, seda eriti vanemohvitseride osas.

Minu ettepanek on ajateenistust reakoosseisule lühendada kuue kuu peale. Nii saaksime sama arvu voodikohtadega ajateenistusest läbi lasta 2 korda suurema kontingendi. Paljud väidavad, et see on võimatu, sõduri elukutse nõuab rohkem drilli. Küsin vastu, kuidas me koolitame ilma igasugu ajateenistuse kogemuseta inimesi, nagu Taavi Rõivas, Mart Laar jne 6 kuuga ohvitseriks, aga tavalist püssimeest peame drillima 8 kuud? Ütlete, et see on vaid maine projekt. Tegelikult nii mõnigi neist 6 kuulistest ohvisteridest on hiljem liitunud kaitseväega ja teinud seal suurepärast karjääri, nagu näiteks Hannes Võrno. 

Lihtsatest laskuritest eraldi spetsialistid ja allohvitserid peaksid teenima 8 kuud, aspirandid, tulevased reservohvitserid, valitaks ajateenistuse jooksul ja nende teenistus oleks 12 kuud. Allohvitseride väljavalimine ajateenistuse ajal ja nende seast omakorda aspirantide valik tagab kindlasti parema kvaliteedi.

Peale ajateenistus algaks teenistus reservis, mis tänu reservis oleva massi suurenemisele annab võimaluse üksuseid korrapärasemalt kordusõppustele kutsuda, mitte igal aastal ühtesid ja samu mehi uue kindrali pagunite tähistamise paraadile koguda. Kordusõppused toimuksid vastavalt max 4 korda reservis oleku ajal, kuni 50 eluaastani välja.

Sorry, et minu ettepanek ei ole kooskõlas praeguse peenhäälestamisele orienteeritud kaitseväe arendamise kontseptsiooniga, vaid toob tagasi suuna laiahaardelisema riigikaitse arendamisele, mida me juba tegime kindralite Einseln, Laaneots, Kert ja admiral Kõutsi ajal.