Aivar Jaeski

Täna tähistame siin meie kandi mehe Johann Köleri 198-ndat sünnipäeva. Ta on ESIMENE Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Ta on mees, kes peaks olema eeskujuks ja innustuseks kõikidele meile. Tagasihoidlikest oludest  pärit laps, tänu oma töökusele, visadusele, tagasihoidlikkusele, aususele ja andele sai AKADEEMIKUKS. Ta kuulus oma valdkonna eliidi hulka, liikus ringi maailma vägevate seas, õpetas Vene tsaari Aleksander II lapsi. Reisis maailmas ringi, elas Roomas, Pariisis ja Viinis, külastas Genovat, Firenzet, Milanot, veetis aega Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Tõeline maailmakodanik. Täna öeldakse sellise haardega inimese kohta TEGIJA. Kõike seda nähes , tehes ja kogedes ei unustanud ta kunagi kodukanti, ei unustanud Eestimaad. Ta inspireeris oma sõpra Carl Robert Jakobsoni kirjutama esimest isamaalist kõnet. Ta oli mees kes aitas luua Eesti ki

Olen peale kaitseväest lahkumist 2017 aastast alates saanud avameelselt rääkida sellest kahjust riigikaitsele mille korraldas Riho Terras. Martin Herem oli Terrase poolt valitud mantlipärija kellest teati, et tal pole julgust ega viitsimist eelkäia reformides muudatusi teha. Tegemist ju vaikse tiksujaga. See omakorda tõi võimule ambitsioonika Palmi, kes vanematele olijatele on meelde jäänud kui üks lakkamatu vinguja-viriseja. Tema tagasikutsumist Soome sõjakoolist isegi kaaluti, omal ajal. Kuperjanovi pataljoni praktikat poiss ei suutnud läbida, saadeti metsalaagrist koju. Ülejäänud tänased kindralid, istusid nagu kuldid rukkis või isegi olid Terrase meeskonnas kui Kaitsejõudude Peastaap muudeti kaitseväe peastaabiks ja seejärel kaotati ringkonnad, maa ja mereväe staabid, seetõttu saavad nüüd sõna ajakirjanduses enamasti vaid Palmi ja Heremi ülistajad. Kaitseministeeriumi tänaste ja endiste ametnike kiidulaul Palmi suunas on minujaoks piinlik.  Olen juba kirjutanud Terrase pattudest, a