Postitused

30 aastat draakonilipu all

Draakon, mis ühendab eri ajastuid. 26 oktoobril 1996 sai tänane Logistikapataljon endale draakonilipu. Mul oli au olla esimene väeosaülem, kes andis lipuvande. Tänaseks on lipp lehvinud juba 30 aastat. Selle aja jooksul on tuhanded noored mehed ja naised teeninud ning teenivad ka praegu selle lipu all. Tahan täna meenutada, kuidas me draakonilipuni jõudsime. Pärast Eesti taasiseseisvumist hakati 1990. aastate alguses looma kaitseväe üksusi Vabadussõja vaimus ning kasutusele võeti tollest ajast tuntud nimed ja sümbolid. Nii loodi Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljonid. Tartus formeeriti Eesti ratsarügemendi järeltulijana Tartu üksik-jalaväekompanii. Jõhvis paiknenud väeosa kandis mõnda aega Sakala jalaväepataljoni embleemi ning Pärnu väeosa võttis kasutusele Eesti-aegse 6. üksik-jalaväepataljoni kotka. Ka meie, noored Autokompanii ohvitserid, otsisime sidet ajalooga. Lipnik, hilisem kapten Peeter Villemann tõi väeossa endise Auto-Tanki rügemendi teenetemärgi. Minu mäletamist mööda oli ...
Postita kommentaar
Lisateave

Sõduri kõige olulisem omadus

  Üks sõduri kõige olulisem omadus on see, et sul peab õnne olema. Sa võid olla püstiloll ja saamatu, aga kui sa oled niinimetatud õnnetähe all sündinud, siis laheneb kõik sinu kasuks. Samas sa võid ihaleda, soovida ja töötada millegi nimel, käia pea peal, minna üle laipade jne., aga ikka sa ei saavuta seda mida soovisid. Vaatasin 15 septembri ETV saadet Impulss, kus Vello-Veiko Palm elas välja oma solvumist Hanno Pevkuri peale, sest viimane oli see, kes valis kaitseväe juhatajaks Palmi asemel Meriloo. Palm oli ju kõik teinud selleks, et ise see post hõivata. Ta oli ju koos Terrasega nende otsuste tegija, kus kaitsevägi muudeti kahe brigaadi suuruseks, viies Vello-Veiko jaoks konkurentsist välja üle saja vanemohvitseri ja andis võimaluse noorele kolonelleitnandil jõuda oma õnnetipule lähemale. Tema isiklikust ambitsioonist juhitud ponnistused ei tipnenud nirvaanaga. Näide sõduriõnnest on samas Herem Martini saamine kaitseministriks. Mina pean Heremit passiivseks tiksujaks, kel p...
Postita kommentaar
Lisateave

Head uut õppeaastat!

 Head õpilased, lapsevanemad, õpetajad, töötajad ja külalised! Tere tulemast ja head uut kooliaastat! Täna tuli mulle meelde põhikooli lõpukirjand, mille teemal „Koolitee – kõigi teede algus“ kirjutasin aastaid tagasi. Mida rohkem aastaid lisandub, seda õigemana see mõte tundub. Koolitee ei ole ainult hommikune teekond kodust koolimajja. See on algus teele, mis viib igaühe oma unistuste, valikute, töö, sõprade ja tuleviku juurde. Täna me tervitame meie kõige nooremaid kooliteelisi – esimesse klassi astujaid. Siit algab teie jaoks üks suur ja põnev teekond: ees ootavad uued sõbrad, avastused, teadmised ja kogemused.  Samuti tervitan meie gümnaasiumi 10. klassi õpilasi. Te olete teinud teadliku valiku jätkata õpinguid Suure-Jaani kooli gümnaasiumis ning usun, et järgnevad aastad annavad teile tarkust, enesekindlust ja häid võimalusi tulevikuks. Uus õppeaasta toob kaasa ka suurema muudatuse meie koolikorralduses. Suure-Jaanis ja Sürgavere tegutsemiskohas täidame haridusministri m...
Postita kommentaar
Lisateave

Miks peaks Johann Köler eestlastele olema oluline ka tänapäeval?

Eesti riik on 108 aastane, vanem kui Itaalia vabariik, kes moodustati alles 1947 aastal, samas me teame ja ka maailm teab, kuulsaid itaalia maalikunstnikke  Michelangelo´d, Leonardo da Vinci, Raffaeli,  Caravaggio´d. Kas itaallased teavad, kes oli Johann Köler? Kas nad peaksid seda teadma? Keegi on öelnud, et kui norrakate rahva arv oleks suurem inglaste omast, õpiksime koolis skandinaavia saagasid mitte Shakespeare’e teoseid.  Kui eestlaste arv oleks maailmas suurem kas siis teaksid ka itaallased, kes on Johann Köler? Johann Köleri võrdlemine Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffaeli ja Caravaggioga tähendab kahe väga erineva mõõtkava kõrvutamist: ühelt poolt maailma kunstiajaloo nimed, kelle looming mõjutas kogu Euroopa kultuuri; teiselt poolt väikese rahva esimene professionaalne maalikunstnik, kelle roll oli rajada alles algav rahvuslik kunstikultuur. Kui vaadata mitte mõju ulatust, vaid tähendust oma rahva jaoks, muutub võrdlus sisuliseks ja kõnekaks. Köler ja Michel...
Postita kommentaar
Lisateave

Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud kõne Suure-Jaani vabadussamba juures peetud üritusel

Hea Põhja-Sakala valla rahvas, daamid ja härrad! Mul on suur au tervitada teid siin Vabadussõja ausamba jalamil. Sellel ausambal on kujutatud Lehola Lembitu, meie esimene kuningas. Eesti esimene kuningas, kelle kutsel kogunes Navesti jõe äärde 6000-meheline vägi, mille moodustasid Sakalast, Läänemaalt, Järvamaalt, Harjumaalt, Revalast ja Virumaalt pärit sõjamehed. Lembitu oli esimene, kes ühendas Eesti. Kogus kokku suurema jõu, kui täna on Eesti tegevväes. Järgmisel aastal saab 810 aastat ajast, mil langes meie esimene kuningas. Ta langes Madisepäeva lahingus, kaitses oma kodu, kaitstes Eestimaad. 6000-st sõjamehest ei piisanud Eesti päästmiseks. Saabus Eesti rahva jaoks raske aeg. Meie esiisad tõusid üles rõhujate vastu Jüriööl, kuid edu ei saavutanud. Edu saavutati alles Vabadussõjas. 703 aastat kestnud pime aeg sai läbi ja Eesti oli vaba, et siis saada uuesti okupeerituks 3-ks aastaks natsi Saksamaa poolt, 49 aastaks Nõukogude Liidu poolt. 1991 võitlesime ennast taas vabaks. Valisim...
Postita kommentaar
Lisateave

Jõulusõnum gümnasistidele ehk: “Kuus-seitse mõtet valgusest, mis tuli maailma”

 Head õpilased, õpetajad, lugupeetud praost — jõulud on jälle kohal. Mitte ainult kingikottidega, mitte jõulufilmi „Üksinda kodus“ või „ Die hard 1 ja 2 ja 3“ näol. Mitte ainult piparkoogi aroomi, mis immitseb köögist koos hapukapsa lõhna ja verivorsti särinaga, vaid selle erilise tundega, mis mõni aasta on häiriv, teinekord pidulik, alati natuke ärev, aga mitte kunagi ükskõikne.  Jõulude keskpunkt ei ole lumi, jõuluvana ega isegi puhkus koolist, vaid lugu ühest inimesest, kelle nimi kõlab läbi sajandite: see nimi on Jeesus. Järgmisel aastal tähistame meie kandi mehe Johann Köleri 200 sünniaastapäeva. Kas teate, et ta on joonistanud Jeesuse altarimaali Tallinna Kaarli kirikusse. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 1879 aastal, see on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal. Pildil seisab Jeesus avatud kätega ja sinna juurde on kirjutatud „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud j...
Postita kommentaar
Lisateave

Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras, raporti kokkuvõte

Tegin AI abiga lühikese kokkuvõtte Kiili raportist. Hea meel on tõdeda, et ma pole üksi, kes on näinud kaitsevõime arendamise puudujääke. Põhimõtteliselt kirjeldatakse selles asju millele ma olen juba eelnevalt tähelepanu juhtinud. Hästi tehtud Meelis & Co.  ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- "Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“,  Riigikogu Riigikaitsekomisjon, raportöör Meelis Kiili. Raport käsitleb Eesti riigi valmisolekut halvenevas julgeolekukeskkonnas ning võtab fookusesse kolm tasandit: strateegiline juhtimine, riigikaitselised võimed ja planeerimine, ühiskonna ja riigi toimimine kriisis ja sõjaajal. Peamine sõnum: Eesti ei ole strateegiliselt, organisatoorselt ega toimimispõhimõtetelt täielikult valmis olukorraks, kus julgeolekuolukord oluliselt halveneb. 1. Strateegiline juhtimine ja vastutus Raport rõhutab, et Eesti riigi ük...
Postita kommentaar
Lisateave