Postitused

Johann Köler 198

Täna tähistame siin meie kandi mehe Johann Köleri 198-ndat sünnipäeva. Ta on ESIMENE Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Ta on mees, kes peaks olema eeskujuks ja innustuseks kõikidele meile. Tagasihoidlikest oludest  pärit laps, tänu oma töökusele, visadusele, tagasihoidlikkusele, aususele ja andele sai AKADEEMIKUKS. Ta kuulus oma valdkonna eliidi hulka, liikus ringi maailma vägevate seas, õpetas Vene tsaari Aleksander II lapsi. Reisis maailmas ringi, elas Roomas, Pariisis ja Viinis, külastas Genovat, Firenzet, Milanot, veetis aega Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Tõeline maailmakodanik. Täna öeldakse sellise haardega inimese kohta TEGIJA. Kõike seda nähes , tehes ja kogedes ei unustanud ta kunagi kodukanti, ei unustanud Eestimaad. Ta inspireeris oma sõpra Carl Robert Jakobsoni kirjutama esimest isamaalist kõnet. Ta oli mees kes aitas luua Eesti ki
Postita kommentaar
Lisateave

Igal oma mihklipäev

Olen peale kaitseväest lahkumist 2017 aastast alates saanud avameelselt rääkida sellest kahjust riigikaitsele mille korraldas Riho Terras. Martin Herem oli Terrase poolt valitud mantlipärija kellest teati, et tal pole julgust ega viitsimist eelkäia reformides muudatusi teha. Tegemist ju vaikse tiksujaga. See omakorda tõi võimule ambitsioonika Palmi, kes vanematele olijatele on meelde jäänud kui üks lakkamatu vinguja-viriseja. Tema tagasikutsumist Soome sõjakoolist isegi kaaluti, omal ajal. Kuperjanovi pataljoni praktikat poiss ei suutnud läbida, saadeti metsalaagrist koju. Ülejäänud tänased kindralid, istusid nagu kuldid rukkis või isegi olid Terrase meeskonnas kui Kaitsejõudude Peastaap muudeti kaitseväe peastaabiks ja seejärel kaotati ringkonnad, maa ja mereväe staabid, seetõttu saavad nüüd sõna ajakirjanduses enamasti vaid Palmi ja Heremi ülistajad. Kaitseministeeriumi tänaste ja endiste ametnike kiidulaul Palmi suunas on minujaoks piinlik.  Olen juba kirjutanud Terrase pattudest, a
Postita kommentaar
Lisateave

Kõne vabariigi 106 aastapäeva puhul Suure-Jaani vabadussõja mälestusmärgi juures

Lugupeetud õpilased, õpetajad, hea Suure-Jaani rahvas, Põhja-Sakala valla inimesed, daamid ja härrad!  Seistes siin, Amandus Adamsoni poolt loodud Eesti Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, mõtlen ma, et tegelikult oli Lembitu esimene Eesti vabaduse eest võitlejate väejuht. Meie valla mees, kes omas selliseid organisatoorseid võimeid, et suutis ristisõdijate vastu kokku koguda kuue tuhandese eestlaste väe. Isegi tänane Eesti tegevväelaste arv jääb alla Lembitu malevale. Teda võib nimetada esimeseks eestlaste kuningaks. Ta on meie esiisa, meie siin oleme tema järglased. Lehola Lembitu sugu elab edasi, elab meis, vabas Eestis. 1918 alanud vabadussõja sümboliks on saanud lahingusse minev koolipoiss. Meie riigi loomist alustasid mitte päris elu näinud, natuke naiivsed, aga hulljulged ja juba haritud noored. Selleks, et midagi luua tulebki olla natuke sinisilmne ja tuleb uskuda oma eesmärki ning anda endast parim. Soovin, et me kõik säilitaksime julguse ja usu ning tahte alati püüda parema po
Postita kommentaar
Lisateave

Kuningas on surnud, elagu kuningas!

Kaitseväe uus juhataja kolonel Merilo on üllatuskandidaat, samas on tal paljude toetus, nii süsteemi seest, kui väljast. Olen ise süsteemist nüüd juba 6 aastat väljas ja tunnistan, et ei tunne teda isiklikult, seepärast ei hakka ka hinnanguid andma. Soovin talle kainet mehe meelt ja õnne. Samas näitab see valik taas kui pekkis on kaitseväelaste karjäärimudel. Kui kindralid Kert ja Laaneots ning admiral Kõuts suutsid välja töötada ning kinni pidada ametikohtadele määramistel kõrgematele ohvitseridele mõeldud kriteeriumidest. Need on:  1. magistri kraad,  2. väeosa juhtimise kogemus,  3. missiooni kogemus,  4. töökogemus NATO staabist või välisteenistusest. Peale Terrase Riho määramist enam neid linnukesi kontrollkastidesse teha ei saa. Ei olnud Heremil NATO kogemust, ei ole tema staabiülemal Mõtsal seda, ei sõjakooli ülemal Karusel, ei ole ka kolonel Merilool NATO strateegilises staabis töötamise kogemust. Meil on juhtideks taktikalised komandörid,  puuduvad strateegilised visionäärid.
Postita kommentaar
Lisateave

Tiksuja taandub

 Martin Herem sai kaitseväe juhatajaks tänu oma tagasihoidlikkusele ja sellele, et temas puudus initsiatiiv parandada oma eelkäija vigu. See muidugi ei hoidnud ära ämbreid millesse ta astus oma karjääri jooksul. Pakutud rannakaitsevõimekuse vastu võitlemine, kaitseväe kaplanaadi ja orkestri kaotamine, kaitseväe personali osakonna sulgemine on enim avalikkuse tähelepanu leidnud juhtumid. Olles oma eelkäija käpiknukk, toetab ta kindlasti viimase soosiku Veiko-Vello Palmi määramist oma mantlipärijaks. See omakorda pikendab võimalust arendada Eestis kõike hõlmavat kaitsevõimet. Juba 10 aastat on kaitsevägi kaugenenud Laaneotsa totaalkaitse kontseptsioonist, veel viis aastat toob kaasa selle ununemise. Ma olen kindel, et sõjakoolis seda ka ammu enam ei õpetata. NATO kogemusele vaadatakse peastaabis ülevalt alla. Nepotism ja ebakompetents jääb kestma,...aga raha tuleb ja see on ju hea, ehk saab putlerit sellega ära osta. :))
Postita kommentaar
Lisateave

Vilniuse tippkohtumisel oleks meie diplomaadid pidanud taotlema NATO mereväebaasi loomist Saaremaale!

NATO suudab alati oma tippkohtumistest anda positiivse sõnumi ja kokku leppida kommunikee mida siis pidulikult ajakirjanikele esitatakse, nii juhtus ka Vilniuses. Teisiti see ei saa ka olla, sest juba üksi saada 30-ne riigi juhid ühise laua taha ja milleski kokku leppida, on paljude ametnike töö tulem ja suur saavutus. Leedukatele oli selle ürituse organiseerimine kindlasti Balti riikide maavõistluses suur võit. Nüüd on Eesti ainuke riik, kes kolmest pole suutnud NATO tippkohtumist organiseerida. Meie oleme saanud vaid kaks korda NATO sõjalist komiteed Tallinnas võõrustada ja ma mäletan seda esimest kui ajakirjandus selle asemel, et üritust kajastada, rääkis esikaantel hoopis ühe kohaliku staari soovahetusoperatsioonist. Ei tea kas selle taga oli tsensuur või hoopis poliitiliste ambitsioonide puudumine, ei oska öelda. Miks ma pean Vilniuse tippkohtumist Eesti diplomaatia jaoks lati alt läbi jooksmiseks. Esiteks lõhkusime me Baltikumi ühtsust. Läti ja Leedu seisid selle eest, et nüüd sa
Postita kommentaar
Lisateave

Riigikaitse jõud on kadunud, alles on jäänud väike vägi.

Eesti on NATO liige alates aastast 2004. NATO pakub alliantsi kuuluvatele riikidele kaitset, organiseerib ja tagab liitu kuuluva riigi tarbeks puuduvate võimekuste kompenseerimise ühistest vahenditest. Alliansi kollektiivse julgeoleku tarbeks vajalikud vahendid, nagu siiani on olnud lennuväljad ja radarijaamad, finantseerib NATO ühisest rahakassast. Nii on näiteks läbi aastate finantseeritud ühisrahadest radarijaamu jõukas Norras, või tagab lennuvälja käigusoleku Ungaris, või hoolitseb juhtimispuntide eest Saksamaal. See mis vahendeid allians oma kollektiivseks julgeolekuks vajab, selgitab välja ohuhinnag ja tagab kollektiivkaitseks vajalike võimekuste planeerimise protsess.  Teine oluline teema mida NATO on meile kohustuseks pannud on standardiseerimine, kõige olulisem on see olnud just logistiliste võimekuste ühtlustamiseks, et kui liitlaste väed saabuvad teise riiki siis on seal olemas valmisolek neid vastu võtta ilma suuremate komplikatsioonideta. Aastal 2017 kui mind reservi arvat
Postita kommentaar
Lisateave