Aivar Jaeski

 Head õpilased, lapsevanemad, õpetajad, töötajad ja külalised! Tere tulemast ja head uut kooliaastat! Täna tuli mulle meelde põhikooli lõpukirjand, mille teemal „Koolitee – kõigi teede algus“ kirjutasin aastaid tagasi. Mida rohkem aastaid lisandub, seda õigemana see mõte tundub. Koolitee ei ole ainult hommikune teekond kodust koolimajja. See on algus teele, mis viib igaühe oma unistuste, valikute, töö, sõprade ja tuleviku juurde. Täna me tervitame meie kõige nooremaid kooliteelisi – esimesse klassi astujaid. Siit algab teie jaoks üks suur ja põnev teekond: ees ootavad uued sõbrad, avastused, teadmised ja kogemused.  Samuti tervitan meie gümnaasiumi 10. klassi õpilasi. Te olete teinud teadliku valiku jätkata õpinguid Suure-Jaani kooli gümnaasiumis ning usun, et järgnevad aastad annavad teile tarkust, enesekindlust ja häid võimalusi tulevikuks. Uus õppeaasta toob kaasa ka suurema muudatuse meie koolikorralduses. Suure-Jaanis ja Sürgavere tegutsemiskohas täidame haridusministri m...

Eesti riik on 108 aastane, vanem kui Itaalia vabariik, kes moodustati alles 1947 aastal, samas me teame ja ka maailm teab, kuulsaid itaalia maalikunstnikke  Michelangelo´d, Leonardo da Vinci, Raffaeli,  Caravaggio´d. Kas itaallased teavad, kes oli Johann Köler? Kas nad peaksid seda teadma? Keegi on öelnud, et kui norrakate rahva arv oleks suurem inglaste omast, õpiksime koolis skandinaavia saagasid mitte Shakespeare’e teoseid.  Kui eestlaste arv oleks maailmas suurem kas siis teaksid ka itaallased, kes on Johann Köler? Johann Köleri võrdlemine Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffaeli ja Caravaggioga tähendab kahe väga erineva mõõtkava kõrvutamist: ühelt poolt maailma kunstiajaloo nimed, kelle looming mõjutas kogu Euroopa kultuuri; teiselt poolt väikese rahva esimene professionaalne maalikunstnik, kelle roll oli rajada alles algav rahvuslik kunstikultuur. Kui vaadata mitte mõju ulatust, vaid tähendust oma rahva jaoks, muutub võrdlus sisuliseks ja kõnekaks. Köler ja Michel...

Hea Põhja-Sakala valla rahvas, daamid ja härrad! Mul on suur au tervitada teid siin Vabadussõja ausamba jalamil. Sellel ausambal on kujutatud Lehola Lembitu, meie esimene kuningas. Eesti esimene kuningas, kelle kutsel kogunes Navesti jõe äärde 6000-meheline vägi, mille moodustasid Sakalast, Läänemaalt, Järvamaalt, Harjumaalt, Revalast ja Virumaalt pärit sõjamehed. Lembitu oli esimene, kes ühendas Eesti. Kogus kokku suurema jõu, kui täna on Eesti tegevväes. Järgmisel aastal saab 810 aastat ajast, mil langes meie esimene kuningas. Ta langes Madisepäeva lahingus, kaitses oma kodu, kaitstes Eestimaad. 6000-st sõjamehest ei piisanud Eesti päästmiseks. Saabus Eesti rahva jaoks raske aeg. Meie esiisad tõusid üles rõhujate vastu Jüriööl, kuid edu ei saavutanud. Edu saavutati alles Vabadussõjas. 703 aastat kestnud pime aeg sai läbi ja Eesti oli vaba, et siis saada uuesti okupeerituks 3-ks aastaks natsi Saksamaa poolt, 49 aastaks Nõukogude Liidu poolt. 1991 võitlesime ennast taas vabaks. Valisim...

 Head õpilased, õpetajad, lugupeetud praost — jõulud on jälle kohal. Mitte ainult kingikottidega, mitte jõulufilmi „Üksinda kodus“ või „ Die hard 1 ja 2 ja 3“ näol. Mitte ainult piparkoogi aroomi, mis immitseb köögist koos hapukapsa lõhna ja verivorsti särinaga, vaid selle erilise tundega, mis mõni aasta on häiriv, teinekord pidulik, alati natuke ärev, aga mitte kunagi ükskõikne.  Jõulude keskpunkt ei ole lumi, jõuluvana ega isegi puhkus koolist, vaid lugu ühest inimesest, kelle nimi kõlab läbi sajandite: see nimi on Jeesus. Järgmisel aastal tähistame meie kandi mehe Johann Köleri 200 sünniaastapäeva. Kas teate, et ta on joonistanud Jeesuse altarimaali Tallinna Kaarli kirikusse. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 1879 aastal, see on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal. Pildil seisab Jeesus avatud kätega ja sinna juurde on kirjutatud „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud j...

Tegin AI abiga lühikese kokkuvõtte Kiili raportist. Hea meel on tõdeda, et ma pole üksi, kes on näinud kaitsevõime arendamise puudujääke. Põhimõtteliselt kirjeldatakse selles asju millele ma olen juba eelnevalt tähelepanu juhtinud. Hästi tehtud Meelis & Co.  ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- "Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“,  Riigikogu Riigikaitsekomisjon, raportöör Meelis Kiili. Raport käsitleb Eesti riigi valmisolekut halvenevas julgeolekukeskkonnas ning võtab fookusesse kolm tasandit: strateegiline juhtimine, riigikaitselised võimed ja planeerimine, ühiskonna ja riigi toimimine kriisis ja sõjaajal. Peamine sõnum: Eesti ei ole strateegiliselt, organisatoorselt ega toimimispõhimõtetelt täielikult valmis olukorraks, kus julgeolekuolukord oluliselt halveneb. 1. Strateegiline juhtimine ja vastutus Raport rõhutab, et Eesti riigi ük...

Teen lühikese kokkuvõtte riigikaitse raportist Delfis ilmunud artikli põhjal. https://www.delfi.ee/artikkel/120414382/riigikaitsekomisjoni-pormustav-raport-kaitsevagi-ei-suudaks-varasemate-otsuste-tottu-voimalikku-soda-voita Probleemidele kaitseväe juhtimises, planeerimises ja arendamises olen ma enda blogi postitustes koduvalt kirjutanud. Kuna tegemist on kinnise süsteemiga siis kriitikat saavadki teha vaid endised ja raport näitab, et ma pole ainuke, kes on mures! Jääb vaid üle küsida, kellele on see kasulik?  Riigikaitsekomisjoni raport, kritiseerib teravalt Eesti kaitseväe ja kaitseministeeriumi juhtimist ning süsteemi tervikuna. Raporti järgi ei suudaks Eesti praeguse korralduse juures sõda võita, sest puudub terviklik strateegia, valmisoleku hindamine ja juhtimissüsteem. Endiste kaitseväe juhatajate Riho Terrase ja Martin Heremi otsuseid süüdistatakse kaitseväe võimekuse nõrgestamises, kuna olulised funktsioonid viidi kaitseväe struktuurist välja. Peamised probleemid: Kai...