Aivar Jaeski

Hea Põhja-Sakala valla rahvas, daamid ja härrad! Mul on suur au tervitada teid siin Vabadussõja ausamba jalamil. Sellel ausambal on kujutatud Lehola Lembitu, meie esimene kuningas. Eesti esimene kuningas, kelle kutsel kogunes Navesti jõe äärde 6000-meheline vägi, mille moodustasid Sakalast, Läänemaalt, Järvamaalt, Harjumaalt, Revalast ja Virumaalt pärit sõjamehed. Lembitu oli esimene, kes ühendas Eesti. Kogus kokku suurema jõu, kui täna on Eesti tegevväes. Järgmisel aastal saab 810 aastat ajast, mil langes meie esimene kuningas. Ta langes Madisepäeva lahingus, kaitses oma kodu, kaitstes Eestimaad. 6000-st sõjamehest ei piisanud Eesti päästmiseks. Saabus Eesti rahva jaoks raske aeg. Meie esiisad tõusid üles rõhujate vastu Jüriööl, kuid edu ei saavutanud. Edu saavutati alles Vabadussõjas. 703 aastat kestnud pime aeg sai läbi ja Eesti oli vaba, et siis saada uuesti okupeerituks 3-ks aastaks natsi Saksamaa poolt, 49 aastaks Nõukogude Liidu poolt. 1991 võitlesime ennast taas vabaks. Valisim...

 Head õpilased, õpetajad, lugupeetud praost — jõulud on jälle kohal. Mitte ainult kingikottidega, mitte jõulufilmi „Üksinda kodus“ või „ Die hard 1 ja 2 ja 3“ näol. Mitte ainult piparkoogi aroomi, mis immitseb köögist koos hapukapsa lõhna ja verivorsti särinaga, vaid selle erilise tundega, mis mõni aasta on häiriv, teinekord pidulik, alati natuke ärev, aga mitte kunagi ükskõikne.  Jõulude keskpunkt ei ole lumi, jõuluvana ega isegi puhkus koolist, vaid lugu ühest inimesest, kelle nimi kõlab läbi sajandite: see nimi on Jeesus. Järgmisel aastal tähistame meie kandi mehe Johann Köleri 200 sünniaastapäeva. Kas teate, et ta on joonistanud Jeesuse altarimaali Tallinna Kaarli kirikusse. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 1879 aastal, see on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal. Pildil seisab Jeesus avatud kätega ja sinna juurde on kirjutatud „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud j...

Tegin AI abiga lühikese kokkuvõtte Kiili raportist. Hea meel on tõdeda, et ma pole üksi, kes on näinud kaitsevõime arendamise puudujääke. Põhimõtteliselt kirjeldatakse selles asju millele ma olen juba eelnevalt tähelepanu juhtinud. Hästi tehtud Meelis & Co.  ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- "Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“,  Riigikogu Riigikaitsekomisjon, raportöör Meelis Kiili. Raport käsitleb Eesti riigi valmisolekut halvenevas julgeolekukeskkonnas ning võtab fookusesse kolm tasandit: strateegiline juhtimine, riigikaitselised võimed ja planeerimine, ühiskonna ja riigi toimimine kriisis ja sõjaajal. Peamine sõnum: Eesti ei ole strateegiliselt, organisatoorselt ega toimimispõhimõtetelt täielikult valmis olukorraks, kus julgeolekuolukord oluliselt halveneb. 1. Strateegiline juhtimine ja vastutus Raport rõhutab, et Eesti riigi ük...

Teen lühikese kokkuvõtte riigikaitse raportist Delfis ilmunud artikli põhjal. https://www.delfi.ee/artikkel/120414382/riigikaitsekomisjoni-pormustav-raport-kaitsevagi-ei-suudaks-varasemate-otsuste-tottu-voimalikku-soda-voita Probleemidele kaitseväe juhtimises, planeerimises ja arendamises olen ma enda blogi postitustes koduvalt kirjutanud. Kuna tegemist on kinnise süsteemiga siis kriitikat saavadki teha vaid endised ja raport näitab, et ma pole ainuke, kes on mures! Jääb vaid üle küsida, kellele on see kasulik?  Riigikaitsekomisjoni raport, kritiseerib teravalt Eesti kaitseväe ja kaitseministeeriumi juhtimist ning süsteemi tervikuna. Raporti järgi ei suudaks Eesti praeguse korralduse juures sõda võita, sest puudub terviklik strateegia, valmisoleku hindamine ja juhtimissüsteem. Endiste kaitseväe juhatajate Riho Terrase ja Martin Heremi otsuseid süüdistatakse kaitseväe võimekuse nõrgestamises, kuna olulised funktsioonid viidi kaitseväe struktuurist välja. Peamised probleemid: Kai...

 Austatud õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja külalised! Tervitan teid siin – uue kooliaasta künnisel, 2025/2026. õppeaasta avaaktusel! Head uut kooliaastat meile kõigile! Suvi on andnud meile puhkust, seikluseid, kasvamist ja uut hingamist. Olid võimsad laulu ja tantsupeod, kus meie lapsed ja õpetajad osalesid. Laulsime ja tantsisime Viljandis, maakonna peol, Suurte-Jaanis valla peol, kui ka Tallinnas, vabariigi üldlaulu- ja tantsupeol. Suur tänu kõigile osalejatele ja panustajatele, te olite suurepärased. Head mälestused nendest sündmustest jäävad paljudesse meisse, nii osalejatesse kui pealtvaatajatesse. Loodan, et meie mudilaskoorist kasvab lastekoor ja sealt edasi saate uuesti osaleda üheskoos järgmistel suurüritustel. Täna seisame taas koos, et astuda sisse järgmisse arenguaastasse. Meie ees on 175 päeva täis õppimist, küsimist, arutlemist, vahel ka eksimist ja proovimist – kuid eelkõige arengut ja kasvamist. Suur rõõm tervitada esimese klassi õpilasi, kes alustavad oma harid...

 Lugupeetud Põhja-Sakala valla rahvas, head kaasmaalased, noored ja vanad. Täna, siin meie valla Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, austame neid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest. Vabadussõda oli meie rahva üks olulisemaid ja raskemaid võitlusi. 1918. aasta detsembris  tõusid Eesti mehed ja naised relvile – nende seas paljud koolipoisid ja õpetajad –, et kaitsta äsja sündinud riiki. Nad astusid vastu vaenlasele, kes tahtis kustutada meie iseseisvuse enne, kui see jõudis juurduda. Ka meie Viljandimaa formeeris oma üksuseid. Alampolkovnik Ants  Kurvits, tulevane Eesti Piirivalve kindral formeeris  Viljandis Sakala partisanide polgu ja mulgimaal sündinud  Henry Reissar Scoutspataljoni.  Viljandimaa elanikud, meie esiisad ja emad, panustasid vabadussõja võitu. Nende mälestus säilib meie meeltes ja südametes. Eesti vabadus pole iseenesestmõistetav, ta on esiisade poolt välja võideldud, siis järgmise põlvkonna poolt 50-ks aastaks kaotatud, 34 aastat tagasi ...