Kõne vabariigi 106 aastapäeva puhul Suure-Jaani vabadussõja mälestusmärgi juures

Lugupeetud õpilased, õpetajad, hea Suure-Jaani rahvas, Põhja-Sakala valla inimesed, daamid ja härrad! 

Seistes siin, Amandus Adamsoni poolt loodud Eesti Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, mõtlen ma, et tegelikult oli Lembitu esimene Eesti vabaduse eest võitlejate väejuht. Meie valla mees, kes omas selliseid organisatoorseid võimeid, et suutis ristisõdijate vastu kokku koguda kuue tuhandese eestlaste väe. Isegi tänane Eesti tegevväelaste arv jääb alla Lembitu malevale. Teda võib nimetada esimeseks eestlaste kuningaks. Ta on meie esiisa, meie siin oleme tema järglased. Lehola Lembitu sugu elab edasi, elab meis, vabas Eestis.

1918 alanud vabadussõja sümboliks on saanud lahingusse minev koolipoiss. Meie riigi loomist alustasid mitte päris elu näinud, natuke naiivsed, aga hulljulged ja juba haritud noored. Selleks, et midagi luua tulebki olla natuke sinisilmne ja tuleb uskuda oma eesmärki ning anda endast parim. Soovin, et me kõik säilitaksime julguse ja usu ning tahte alati püüda parema poole.

Täna, tähistame Eesti Vabariigi 106-ndat aastapäev. Me ei ole noor riik, oleme päris eakad, näiteks Itaalia vabariik on meist 28 aastat noorem. Itaalia vabariik loodi alles 1946 aastal. 78 aastat on itaallased saanud oma riiki arendada vabas demokraatlikus keskkonnas. Meie  106 aastase vabariigi ajaloos on 50 aastat okupatsiooni. Esimene Eesti vabariik kestis vaid 22 aastat. Meie vabadussõja kangelased Päts ja Laidoner olles riigijuhid, üks president teine kaitseväe juhataja, alistusid nõukogude okupatsioonile aastal 1940. 

Vabadus ei ole iseenesest mõistetav, tema eest tuleb seista. Ei tohi langeda mugavustsooni, ei tohi lasta korruptsioonil, nepotismil, tsensuuril, laiskusel ja kurjusel võimust võtta. Miks ei tõusnud meie esiisad oma riiki kaitsma aastal 1939-1940? Ajad olid teised, ütlete! Võib-olla oli selle põhjuseks hoopis 1934 aasta riigipööre ja vaikiva ajastu kehtestamine? Demokraatia asemel diktatuuri sisse toomine? Võib-olla oli selleks kasvav ebavõrdsus ja ühiskonna kihistumine? Võib-olla oli selleks riigijuhi isikukultus? Miks soomlased suutsid oma riigi säilitada? Häbiväärselt vähe räägime ausalt meie lähiajaloost. Miks me ei astu ALATI rumaluse, hoolimatuse ja julmusele vastu? Halvad asjad saavad juhtuda vaid siis, kui head inimesed on vait! 

1991 aastal saime võimaluse oma riik taastada. Me tegime seda veretult, lauldes. Õhinapõhiselt asusime sotsialismi asemel demokraatiat üles ehitama. Täna on meie riik kestnud pea 33 aastat. 

Daamid ja härrad, 33 aastat versus 22, see on 11 aastat enam. Me oleme kõvemad tegijad kui meie vanaisad!!! Palju õnne meile, oleme teinud õigeid valikuid. Täna on Eesti paremini kaitstud kui kunagi varem, oleme Põhja Atlandi alliansi, NATO liikmed. Üks kõigi, kõik ühe eest on meie ja teiste liikmete deviis. 

Samas kurjus ei maga, kurjus märatseb täna Ukrainas. Oleme solidaarsed ukrainlastega ja toetame neid nagu suudame. Ukrainas võideldakse ka meie vabaduse eest, Ukraina peab võitma, headus peab võitma. Mina usun headusesse. Uskuge teiegi.

Majanduslikult oleme Eestis oma riigi stabiilse arengu kindlustanud läbi Euroopa Liidu liikmelisuse. Meil on sama raha mis itaallastel, sakslastel, prantslastel ja veel 16-l Euroopa riigil. Oleme sõlminud kontrollivaba piiriületusleppe 27 Schengeni lepingu riigiga. 

Meie riigieelarve tulu on planeeritud 2.3 miljardit suurem, kui meie naabritel, lätlastel, kus elab pool miljonit elanikku rohkem kui meil Eestis. Naabritega ikka käib väike maavõistlus, nagu Andresel ja Pearul. Siinkohal tuleb tunnustada lätlasi selle eest, et nad on oma riigikeele suutnud oma maal kehtestada paremini kui meie.  

Aga meie oleme innovatiivne ja unikaalne riik just seetõttu, et meie maksusüsteem lubab deklareerida tulusid automaatselt internetis, meie riik alustas esimesena maailmas elektroonilise hääletamisega parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel!!! Meil on e-riik!

Meie lapsed on PISA testide järgi kõige targemad Euroopas. Targemad kui Ameerika ja Austraalia kontinendi õpilased, aafriklastest rääkimata. 

Meil ON mille üle uhke olla. 

Täna on pidupäev ja edukas saab olla vaid see kes oskab hästi pidutseda. 

Tähistame siis tänast pidupäeva heade mõtetega ja oleme uhked iseenda ning oma riigi üle. Tunneme uhkust meie saavutuste üle, meie kultuuri ja traditsioonide üle ning kõige tähtsam meie INIMESTE üle, kes on näidanud üles vastupidavust ja visadust keerulistel aegadel. Olgem alati valmis seisma vabaduse ja õigluse eest ning olgem alati valmis kaitsma seda, mis meile kõige olulisem. Ainult nii saame tagada meile helge tuleviku ning jätkata meie väärtuste edendamist ja säilitamist.

Elagu Eesti Vabariik! Elagu Põhja-Sakala vald! Elagu Suure-Jaani!

Aitäh.