Aivar Jaeski

Olen metsamehe poeg, oskan puud langetada ja teda istutada. Olen mõlemat teinud ja mitte üks kord. Diskusioon katastroofist, mis meie metsades valitseb, on minu jaoks ületanud hea maitse piiri. Meie lugupeetud "looduslapsed" külvavad hirmu ja ahastust, teiselt poolt väidetakse, et asjad lähevad hoopis ülesmäge. Pendel kõigub ühest servast teise. Ajakirjandus, nagu ikka, võtab nõrgemat toetava hoiaku (seda Stokholmi sündroomi peaks lausa sügavamalt uurima, kui keegi oskab soovitada kirjandust selle kohta). Ma olen nõus väitega, et meie metsades pole asjad korras. Peale metskondade kaotamist, tegelikult kadus kontroll metsade üle ja mitte ainult kontroll, samuti metsade hooldamise ning arendamise üle kadus ülevaade. Kurb on vaadata, kuidas esivanemate poolt kaevatud kraavid ja sihid umbe kasvavad ning pinnas metsas soostub, mis toob kaasa elujõus puude jalapeal mädanemise. Kes ei usu vaadaku Tartu maantee ääres kasvavat metsa, kui linnast välja sõidate. Lisaks sellele Eesti v

Vabaduse monumenti (läti keeles Brīvības piemineklis).  See on pühendatud Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.  Mälestusmärk avati 1935. aastal, ta on 42 meetri kõrgune.  Monument on valmistatud graniidist, lubjakivist ja vasest.  Kujule otsa vaadates kõige alumises osas, natuke tagumises küljes jäävad valgesse lubjakivisse raiutud bareljeefid. Vasakpoolsel on kujutatud sõduris kes võitlesid vabadussõjas ja paremal laulupeolised, rahvariietes.  Järgmisel kõrgusel nurkades seisavad paremal isamaa kaitsjad nende taga järgmisel nurgal seisab perekonda tähistab grupp. Nende kahe kuju vahel on kujutatud sõdurid, kes lähevad rünnakule üle raudsilla, seda bareljeefi nimetatakse bermontjaadiks.  Vasakul ees töömeeste grupp, kelle taga, järgmisel nurgal seisab tarkade/õpetatud meeste grupp. Nende vahel on bareljeef, mis kujutab 1905 aasta revolutsiooni sündmusi.  Otse ees sambal on kiri “Isamaale ja Vabadusele”. Selle kirja kohal seisab ema Lätimaa, kes hoiab käes kilpi ja mõõka. Mõõg

Käisin teist korda Aasias konverentsil kus tegin ettekande infojulgeolekust. Kutsujaks oli GovInsider, firma kes tegeleb kohapeal riigiettevõtete nõustamisega. Olen Aasias külastanud eelnevalt vaid kriisipiirkondi ja seepärast mul mingit vaimustust sinna reisida polnud. Juulis külastasin Singapuri ja sain väga positiivsete emotsioonide osaliseks. See maa on sõbralik ja turvaline, turistina ei pea sa tundma ahistatuna kerjuste või muude tegelaste poolt. Seekord Taimaal seevastu pettusin, sest seal nähti sinus esmajärgus kõndivat rahakotti. Esimesel korral pani FINAIR mind lennureisil istuma keskmisse ritta, kõige keskele. See ei olnud eriti meeldiv kogemus, isegi kui naabriks oli kõhetu kuju. Tagasilennul sain vahetada oma koha ühe Eesti perekonnale mugavamaks, et nad üheskoos saaksid olla, nii sain vahekäigu äärde istuma. Taimaale lennuks ostsin omale eraldi 60 EUR eest koha kus oleks ruumi jalgadele, aga vaatasin, et see võrreldes teiste reisijatega mulle küll mingit eelist ei an

Venemaale oleme osa lähivälismaast ehk nende mõjupiirkonnast. Nii peab vana impeerium meid koos teiste endise Nõukogude vabariikidega osaks Vene maailmast ehk Russki Mir-st, kellest on ilma jäädud vaid tänu ajutisele USA-le allajäämisele. Valdava osa eliidi suhtumisest iga riigikorra ajal võimu suhtes on olnud pugejalik. Ehitasid ju sotsialismi üles endised aadlikud ja tänase kapitalismi endised kommunistid. Paindlikkus annab võimaluse säilitada juurdepääsu ressurssidele, ressursid tagavad ülejäänu. See tees kehtib igas süsteemis, ka lääne omas, ka meie omas.

Inimkond on programeeritud oma eksistentsi jätkamiseks planeedil Maa. Seda toetab meie bioloogiline areng ja väljakujunenud instinktid. Mis meie käitumist mõjutavad aspektid on põnevust pakkunud paljudele. Ameerika psühholoog Abraham Maslow on inimeste käitumist mõjutavate vajaduste hierarhia rivistanud alljärgnevalt: Põhivajadused, mis meie eksistentsi tagavad ja mille eest igaüks on valmis võitlema on füsioloogilised vajadused, need on: toit, vesi, uni, soo jätkamine. Sellele järgneb turvalisuse vajadus, vajadus olla kaitstud, olla kohas kus saab süüa, juua, magada ja sugu jätkata. Kolmandal kohal on vajadus armastuse ja kuuluvuse järele. Vajadus kuuluda enda jaoks olulisse rühma ja selle järele, et sinust hoolitakse. Nendele kolmele järgnevad nüüd tunnustuse- ja eneseteostusvajadus, mis ka sageli innustavad meid olema loomingulised ja natuke erilisemad, et silma paista. Enamus meist reageerib kui meie põhivajadusi rünnatakse, me saame olla mingi aeg ilma veeta, söömata, magamata

Edasi liikuge Läti parlamendi poole kuid enne seda möödute Mazajā pils ielā 4 veel Riia Püha Jakobi kirikust. Selle kiriku kellamees ja eeslaulja oli Kristjan Jaak Petersoni isa, Viljandimaalt pärit talupoeg Kikka Jaak. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal 1736. Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimede ornamenti, mis ehib sammaste ülaosasid, kapiteele. Jakobi kirikut mainiti esmakordselt ajaloos aastal 1225. Siit edasi jõuate Läti parlamenti hoone juurde, Jēkaba tänav 11. See on vana Liivimaa rüütelkonna maja. Maja valmis aasta 1870, rahvas kutsub seda šokolaadimajaks, sest ta välissein meenutab šokolaaditahvlit. Läti parlament võttis selle hoone kasutusse peale iseseisvuse saavutamist ja asendas aastal 1922 selle seinal algselt asuva Liivimaa ordumeistri kuju oma rahvuseepose kangelase Karutapja ehk Lāčplēsise skulptuuriga. Karutapja kuju hävitati sovijettide poolt 1950-ndate alguses. Lāčplēsi

Kui lähete raekojast vasakult mööda, näete musta klaasist seina, kui klaasustest sisse astute jõuate mõnusasse koridori kus müüakse taas Läti suveniire, käsitööesemeid. Vaatamisväärsuseks selles koridoris on suur mahalangenud tammepuu tüvi, mille vanus ulatub issanda ajaarvamise algusesse. Teiselt poolt välja tulles ja vasakule keerates jõuate ühte väikesesse tänavasse. Aadressil Rozena 1 asub üks minu lemmikrestorane „Rozengrals“. Ta on sarnane Tallinna Olde Hansale, aga ta ei asu korrusmajas, vaid hoopis keldris. Tuleb tunnistada, et tegemist on keskmiselt kallima restoraniga ehk siis turistilõksuga, aga seal saab keskaegset toitu ning magusat meeõlut. Arvestades sellega, et Riias on ikkagi soodsamad hinnad kui Tallinna vanalinnas, on selle koha külastamine lausa kohustuslik. Meeleolu tõstmiseks mängivad pilli keskaegseid rõivaid kandvad pillimehed. Välismaalastest külalistele mulje avaldamiseks on see hea koht, lisaks on see mõnus paik suvepäikese eest parajalt jahedasse kohta

Tagasi põhitänavale tulles ja edasi liikudes jõuate vasakul Kalku 10 aadressil asuva Riia balsami baari ette mille nimi on „Black Magic“, soovitan sisse astuda ja tellida mõni kokteil balsami ja kohviga. Nii nagu meie peame hirmus magusat ja kanget „Vana Tallinna“ rahvusrüüpeks on lätlastel selleks mõru, kange ja tume „Riia balsams“.  Puhas Riia balsam, nagu enamus maarohtudest tehtud jooke, on minu arvates päris jubedad. Kui soovite midagi kingituseks, mälestuseks või tarbimiseks, siis soovitan osta Riga Black Balsam Currant, see on lillaka sildiga ning sisaldab mustsõstra mahla. Väga noobel jook ja sobib igasse lugupeetud baarikappi.   Kui edasi liikuda Kalku tänavat pidi ja pöörata järgmisel ristmikul jälle vasakule, Skarnu tänavale, jõuate edasi liikudes punastest tellistest ehitatud Jaani kirikuni. Jaani kirikus toimuvad aegajalt nädalavahetustel eestikeelsed jumalateenistused meie kogukonnale. Selle kiriku kõrval asub Bremeni linna kingitus, mis tehti 1990 aastal peale B

Kõige lihtsam on alustada jalutuskäiku Riia vanalinnas Laima kella juurest. See kell on ka kohalikele heaks orientiiriks ja kokkusaamiskohaks. Laima on lätlaste õnnejumal ja muidugi ka kohaliku kommivabriku bränd. Aastal 1870. aastal avas Saksa päritolu ärimees Theodor Riegert Riias šokolaadi ja maiustuste vabriku, mida peetakse Baltimaade suurimaks magusavalmistajaks. Kes soovib ettevõtte ajalooga tutvuda võib ära käia Miera tänav 22, kus asub šokolaadimuuseum. Laima kella poole näoga seistes jääb selja taha Vabadusesammas, Milda kuju kolme tähega.  Vasakul, pargi keskel,   paistab Riia Ooperi ja balletiteater. See 1863. aastal valminud kaunis lumivalge hoone ehitati algselt ehitati Saksa teatriks. Suurepärase akustikaga ja kauni sisekujundusega Moskva Suure teatriga vägagi sarnanevas ooperimajas etendub alati midagi huvitavat. Teatri taga on kõrge korsten mis tähistab Riia esimese elektrijaama asukohta.  Teatri ees jõe kaldal   asub kuulsa balletitantsia Maris Liepa hõbeda

Introduction Top of human culture is created by personalities. Those words belong to Esa Saarinen, from Helsinki University cathedra of philosophy. In book ”History of philosophy, top to top, from Socrates to Marx” she is trying to find answer how much philosophers have influenced history. If we look world wider, there are many other great personalities who have had large influence over historical events. In this article we are looking back to the end of eighteens- and beginning of nineteenths century, in the era of French revolution and Napoleonic wars. We are studying lieutenant general Gerhard Johann David von Scharnhorst role in transformation of Prussian army. Why where changes in Prussia necessary? How did the Scharnhorst collect information, design the transformation, achieve acceptance and ensure its implementation, to what extent changes where success and what we can learn from that today?  General Scharnhorst was an interesting person due to the fact that he was a teach

Ajateenistusele pani Euroopas aluse Prantsuse revolutsioon, mis kukutas Bourbonide ülemvõimu, tõi õigused kodanikele ning lõi vabariigi. Kuidas hakkasid needsamad kukutatud kuningad hindama ajateenistust? Kuidas juhtus nii, et Esimese maailmasõja alguseks oli loodud õlitatud, hästi funktsioneeriv süsteem? Kes olid nende muudatuste taga? Revolutsiooni järel tekkinud Prantsuse vabariik ei kestnud kaua, kuid see kogemus valgustas paljude Euroopa mõtlejate meeli. Käesolev artikkel käsitleb ühte valgustatud meest, kindral Gerhard Johann David von Scharnhorsti, kes tutvustas ajateenistuse ideed Preisi aristokraatidele. Kindral Scharnhorsti isik väärib tutvustamist ka juba kas või sellepärast, et ta oli kuulsa sõjandusteoreetiku Carl von Clausewitzi õpetaja. Huntington on nimetanud Scharnhorsti refomistiks, kes pani aluse tõelisele lääne sõjaväelase elukutsele. Teema käsitlemine on raske, sest vaid vähene hulk seda puudutavaid materjale elas üle Teise maailmasõja. Maailmakaardilt on k