Jalutades Riia vanalinnas, soovitus turistile 4

Edasi liikuge Läti parlamendi poole kuid enne seda möödute Mazajā pils ielā 4 veel Riia Püha Jakobi kirikust. Selle kiriku kellamees ja eeslaulja oli Kristjan Jaak Petersoni isa, Viljandimaalt pärit talupoeg Kikka Jaak. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal 1736. Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimede ornamenti, mis ehib sammaste ülaosasid, kapiteele. Jakobi kirikut mainiti esmakordselt ajaloos aastal 1225.

Siit edasi jõuate Läti parlamenti hoone juurde, Jēkaba tänav 11. See on vana Liivimaa rüütelkonna maja. Maja valmis aasta 1870, rahvas kutsub seda šokolaadimajaks, sest ta välissein meenutab šokolaaditahvlit. Läti parlament võttis selle hoone kasutusse peale iseseisvuse saavutamist ja asendas aastal 1922 selle seinal algselt asuva Liivimaa ordumeistri kuju oma rahvuseepose kangelase Karutapja ehk Lāčplēsise skulptuuriga. Karutapja kuju hävitati sovijettide poolt 1950-ndate alguses. Lāčplēsise kuju taastati Seimi hoonel 2007 aastal.

Läti parlament on ühe kojaline nagu Eestiski, aga parlamendiliikmeid on sada ehk siis erinevus eestlaste parlamendiga on üks inimene. Parlamendi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant, valimisringkondi on Lätis viis: Kurzeme, Latgale, Riia, Zemgale ja Vidzeme.

Siit edasi võtke suund Presidendi lossile, enne seda möödute veel modernse kunsti muuseumist mis asub endises arsenalis Torna tänav 1 ja paremale jäävast kaunist Läti panga hoonest aadressil Krišjāņa Valdemāra iela 2A.

Presidendi loss ehk Riia kindlus rajati algselt 1330 aastal, et kaitsta riialasi Liivi ordu rünnaku eest ning läbi ajaloo on see olnud tõeline võimusümbol ja ja Lätimaa valitsejate ametlikuks residentsiks. Mõnikord on Riia linnakodanikud kindluses elavatele valitsejate vastu üles tõusnud, nagu see juhtus aastal 1484, mil linnakodanikud kindlust 6 kuud piirasid ja peale garnisoni alla andmist selle maha lammutasid. Kindlus siiski taastati ja hiljem sai see valitsenud kuberneride elukohaks. Rootsi ajal majutati kindluse kõrvale sõjaväeüksused, kes ennast Daugava kaldal kindlustasid, seepärast kutsutaksegi lossist üle Kristjan Valdemara tänavat jäävat linnaosa tsitadelliks.

Korduvalt ümber ehitatud loss oli nii Läti esimese iseseisvumise järel ja on ka taasiseseisvumise (1991) järel Läti presidendi ametlikuks residentsiks. Presidendi loss läks viimase renoveerimise ajal keevitustööde hooletu tegemise tagajärjel põlema, mistõttu asus presidendi residents paar aastat raekojaplatsil Musteade majas.

Lossi suurema bastioni ehk Pühavaimu torni tipus lehvib alati Läti lipp, mis uhkelt vantsillalt vanalinna poole kõndides kätte paistab. Läti presidendi lipu kõrvale heisatakse ka Eesti või Leedu lipud meie iseseisvuse aastapäevadel. 20 sajandi alguses 1939 lisati hoonetekompleti ka torn, mis oma terava tipuga meenutab kirikut, kuid risti või kikase asemel on torni tipus kolm tähte, mis sümboliseerivad Läti tähtsamaid maakondi Latgale, Vidzeme, Kurzeme.