Läti vabaduse monument
Vabaduse monumenti
(läti keeles Brīvības piemineklis).
See on pühendatud Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.
Mälestusmärk avati 1935. aastal, ta on 42 meetri kõrgune. Monument on valmistatud graniidist, lubjakivist ja vasest.
Kujule otsa vaadates kõige alumises osas, natuke tagumises küljes jäävad valgesse lubjakivisse raiutud bareljeefid. Vasakpoolsel on kujutatud sõduris kes võitlesid vabadussõjas ja paremal laulupeolised, rahvariietes.
Järgmisel kõrgusel nurkades seisavad paremal isamaa kaitsjad nende taga järgmisel nurgal seisab perekonda tähistab grupp. Nende kahe kuju vahel on kujutatud sõdurid, kes lähevad rünnakule üle raudsilla, seda bareljeefi nimetatakse bermontjaadiks.
Vasakul ees töömeeste grupp, kelle taga, järgmisel nurgal seisab tarkade/õpetatud meeste grupp. Nende vahel on bareljeef, mis kujutab 1905 aasta revolutsiooni sündmusi.
Otse ees sambal on kiri “Isamaale ja Vabadusele”. Selle kirja kohal seisab ema Lätimaa, kes hoiab käes kilpi ja mõõka. Mõõga tera vaatab allapoole, see on rahu ja kaitsmise märk. Ema Lätimaast paremal taga seisab Läti mees ja vasakul Läti naine. Edasi paremal küljel on “Vaidalotis”, Läti mütoloogiast tuntud tark mees.
Samal tasemel samba tagaküljel on kolm meest, kes ennast ahelatest vabastavad, sümboliseerides rahva alatist vabadusejanu.
Ema Lätist vasakule jääb rahvuseeposest tuntud Lāčplēsis ehk Eesti keeles Karutapja.
Samba tipus on 19-meetrine lubjakivisamba otsas seisev vasest naisekuju "Vabadus", kes hoiab pea kohal kolme kuldset tähte. Need tähed sümboliseerivad kolme Läti maakonda: Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet. Monumenti hakati kavandama 1920. aastate alguses, kui toonane peaminister Zigfrīds Anna Meierovics lasi korraldada mälestussamba kavandite konkursi. Pärast mitut võistlust alustati ehitust 1930. aastate alguses Kārlis Zāle projekti järgi. Naisekuju kutsutakse mõnikord Mildaks, see nimi tuleneb modellist, kes skulptorile imponeeris.
See on pühendatud Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.
Mälestusmärk avati 1935. aastal, ta on 42 meetri kõrgune. Monument on valmistatud graniidist, lubjakivist ja vasest.
Kujule otsa vaadates kõige alumises osas, natuke tagumises küljes jäävad valgesse lubjakivisse raiutud bareljeefid. Vasakpoolsel on kujutatud sõduris kes võitlesid vabadussõjas ja paremal laulupeolised, rahvariietes.
Järgmisel kõrgusel nurkades seisavad paremal isamaa kaitsjad nende taga järgmisel nurgal seisab perekonda tähistab grupp. Nende kahe kuju vahel on kujutatud sõdurid, kes lähevad rünnakule üle raudsilla, seda bareljeefi nimetatakse bermontjaadiks.
Vasakul ees töömeeste grupp, kelle taga, järgmisel nurgal seisab tarkade/õpetatud meeste grupp. Nende vahel on bareljeef, mis kujutab 1905 aasta revolutsiooni sündmusi.
Otse ees sambal on kiri “Isamaale ja Vabadusele”. Selle kirja kohal seisab ema Lätimaa, kes hoiab käes kilpi ja mõõka. Mõõga tera vaatab allapoole, see on rahu ja kaitsmise märk. Ema Lätimaast paremal taga seisab Läti mees ja vasakul Läti naine. Edasi paremal küljel on “Vaidalotis”, Läti mütoloogiast tuntud tark mees.
Samal tasemel samba tagaküljel on kolm meest, kes ennast ahelatest vabastavad, sümboliseerides rahva alatist vabadusejanu.
Ema Lätist vasakule jääb rahvuseeposest tuntud Lāčplēsis ehk Eesti keeles Karutapja.
Samba tipus on 19-meetrine lubjakivisamba otsas seisev vasest naisekuju "Vabadus", kes hoiab pea kohal kolme kuldset tähte. Need tähed sümboliseerivad kolme Läti maakonda: Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet. Monumenti hakati kavandama 1920. aastate alguses, kui toonane peaminister Zigfrīds Anna Meierovics lasi korraldada mälestussamba kavandite konkursi. Pärast mitut võistlust alustati ehitust 1930. aastate alguses Kārlis Zāle projekti järgi. Naisekuju kutsutakse mõnikord Mildaks, see nimi tuleneb modellist, kes skulptorile imponeeris.
 |
| Laulupeolised |
 |
| Isamaale ja vabadusele |
 |
| Tark mees Vaidalotis ja allpool bermontijaad, ehk sõdurid rünnakul üle raudsilla. |
 |
| Karutapja ja allpool 1905 aasta revolutsiooni sündmused |
 |
| Rahva vabaduse janu |
 |
| Ema Läti |
 |
| Vabadussõja võitlejad |
Kommentaarid
Postita kommentaar