Kuningas on surnud, elagu kuningas!

Kaitseväe uus juhataja kolonel Merilo on üllatuskandidaat, samas on tal paljude toetus, nii süsteemi seest, kui väljast. Olen ise süsteemist nüüd juba 6 aastat väljas ja tunnistan, et ei tunne teda isiklikult, seepärast ei hakka ka hinnanguid andma. Soovin talle kainet mehe meelt ja õnne.

Samas näitab see valik taas kui pekkis on kaitseväelaste karjäärimudel. Kui kindralid Kert ja Laaneots ning admiral Kõuts suutsid välja töötada ning kinni pidada ametikohtadele määramistel kõrgematele ohvitseridele mõeldud kriteeriumidest. Need on: 

1. magistri kraad, 

2. väeosa juhtimise kogemus, 

3. missiooni kogemus, 

4. töökogemus NATO staabist või välisteenistusest.

Peale Terrase Riho määramist enam neid linnukesi kontrollkastidesse teha ei saa. Ei olnud Heremil NATO kogemust, ei ole tema staabiülemal Mõtsal seda, ei sõjakooli ülemal Karusel, ei ole ka kolonel Merilool NATO strateegilises staabis töötamise kogemust. Meil on juhtideks taktikalised komandörid,  puuduvad strateegilised visionäärid. Igatahes oli seda tunda Heremi juhtimisstiilist, kuigi jah Palm oli tegelik niiditõmbaja peastaabis. Palmi enda kogemus tegelikult ka ei küündinud strateegilise NATO tasemeni, vaid jäi NATO kirde korpuse juurde, nüüd on ta diviisi ülem ja sinna ta sobib. Huvitav saab olema kuidas Merilo tema kantseldamisega hakkama saab. Teisalt vaadates kui palju aastaid on Merilo töötanud Heremi, Palmi tandemi ostealluvuses, nende ostuseid ellu viies, siis ei sea ma tema suhtes suuri lootuseid riigikaitse parendamiseks, totaalkaitse kontseptsiooni ellu viimiseks. 

Taktikalised ülemad tahavad ikka rohkem õppuseid, suuremaid paraade ja rohkem pauku teha. See, et meil tegelikult suur osa reservist jääb kasutamata, kuna pole juhte, siis seda ei nähta. Viimane uudis punkrite ehitamise kohta, ma loodan on infoops, vastasel korral ma kahtlen tõsiselt meie riigikaitsejuhtide kaines mõistuses. Mis Maginot liini me siin ehitame? 60 miljonit pole küll palju, aga selle eest saaks 1500 kolonelleitnanti aastas palgal hoida. Riigikaitses kõige väärtuslikum ressurss on INIMENE, seda pole meie noored kindlarid veel aru saanud, kaitseväge juhitakse kui äriettevõtet. Kaitsevägi ei hakka kunagi kasumit teenima, kui tahate rohkem raha, siis looge või minge turvafirmasse, härrad kindlarid. Päris hea, et praegustest kindralitest keegi võimule ei saanud, ehk toob järgmine põlvkond natuke teistsugust mõtlemist juhtimisse.