Potentsiaalne võimalus venemaa muutmiseks on loodud, juhul kui nõrgad poliitikud seda ära ei riku.

Mobilisatsioon toob kaasa küsimuse, millega me vastame? Välisministeeriumi kantsler ütles, et lääs räägib meie sõnadega. Kahjuks pole me temalt kuulnud teemaarendust venemaa mobilisatsiooni stsenaariumi kohta. Ajalugu areneb kiiremini kui kantslerihärra arvata oskab. Inimesed, kes on langenud mugavustsooni, tegelikult lohisevad sündmuste järel ja likvideerivad tagajärgi.

Mis saab siis edasi. Kindlasti muutub olukord Ukrainas kriitilisemaks. Meie vastus saab olema veel suuremate relvatarnete ja väljaõppe abiga. Lääs kindlasti püüab Ukrainat survestada rahu sõlmimima ja vallutatud alade loovutamisega leppima, aga jätab lõppotsuse Zelenskõile. Relvadest kahjuks ei piisa. Juba Napoleon, kes oli manööversõja efektiivne kasutaja, ütles, et edukamad on need kellel on suuremad pataljonid ehk siis rohkem inimjõudu. Ukrainlastel hukkuvad sõjas paremad pojad, venelastel biomass.

Sõjas on vaja rohkem inimressurssi, Ukrainas on mobilisatsioon juba ammu läbi viidud. Venemaa mobilisatsioon seob suurema arvu venelasi selle kuritööga, nad saavad olema kaasosalised ja nad teavad seda. Lääs astub vaikselt sellesse konflikti, usun, et instruktorid ja luure on juba kohal, seejärel lähevad eriopertsioonide palgasõdurid. Päris sõda näinud palgasõdurid annavad sõja frustratsiooni edasi kodustele kindralitele, kes omakorda hakkavad kõlavamaid loosungeid Ukraina abistamiseks lausuma,... kuni vabatahtlike üksuste saatmiseni.

Tuleb totaalne sõda, sest venemaal endal pole Putlerile vastu astumiseks jõudu ega tahet, kahjuks. Arvata on, et Hiina kasutab ära olukorra ja hõivab Taiwani, mis omakorda pikendab konflikti lahendust, sest osa USA vägesid saab olema seotud Aasias.

Tuleb pikk vastasseis, sellele vaatamata olles teeninud Iraagis ja Afganistanis võin öelda, et me võidame. Lääne tehniline ja moraalne üleolek on niivõrd suured. Potentsiaalne võimalus venemaa muutmiseks on loodud, seda juhul kui nõrgad poliitikud seda ära ei riku. Rahu sobitamise asemel peaksid lääne poliitikud mõtlema kus kohas ja kelle allkirja nad kapitulatsiooniaktile tahavad saada ning mida teha Königsbergiga.