Ajalugu kordub

Tänane olukord Eestis on väga sarnane 1933-34 aastal toimunule. Rahvusluse tõus on kindlasti põhjustatud senise valitud eesmärkide puuduste võimendumises. Miks ma nii ütlen? Iga sihi seadmisel võib juhtuda, et midagi võib jääda tähelepanuta. Probleemid tekivad siis kui neid tähelepanuta jäänud teemasid eriratakse. Siinkohas ei taha ma öelda, et valitud suunad on valed. NATO ja EU, neile pole alternatiive, küsimus on vaid kuidas me oleme oma positsioonid nendes organisatsioonides kehtestanud.

Mis siis on need puudused mis on võimendunud? Kindlasti väljendub see inimeste heaolus. Me kõik ohverdasime selle nimel, et tulevikus paremini elada. Natuke imelik on kuulata nende juttu kes ütlevad, et meil on kõik korras. Kuna olen maalt pärit, siis näen mis toimub ka mujal Eestis, väljaspool Tallinna.

Selleks, et inimväärset palka saada on paljud minu klassiõed (vähemalt 5) läinud maalt ära tööle Soome, loomulikult toovad nad osa teenitud rahast tagasi kodukohta, aga elu on nn provintsidest ära kolinud. Kuigi nad tahaksid ei usu ma enam, et nad tagasi tulevad, sest taandareng on olnud pöördumatu. Aastal 2017 suleti meie koolimaja, mis Pätsu ajal projekteeriti koolimajaks ja kus ma koos umbkaudu 140 lapsepõlvekaaslastega õppisin. Nüüd on seal turismitalu. 

Teiseks vaadake meie infrastruktuuri ja teenuseid. Meil pole mitte ühtegi teed mis viiks meid nelja realiselt ühest linnast teise! Meil piirdub riigi kohalolek Eestimaal nüüd vaid tõmbekeskustega, kui vanasti said asjad vallamajas ära lahendada, siis nüüd pead linna kolistama. Selleks, et inimene saaks teenuseid riigilt peab kulutusi tegema, vaeva nägema, samas maksude sissenõudmine on tehtud pankade abiga automaatseks, ehk siis tsiteerides kuulsusi, midagi on pildil valesti.

Enne teist maailmasõda oli Eesti kõva tegija Rahvaste liigas, mis oli ÜRO eelkäija. Näiteks Laidoner juhatas seal töögruppi mis määras tänaseni mitmete Araabia riikide piirid (see on tegelikult olnud ka paljude käimasolevate sõdade põhjus, kuna ei arvestatud hõimupiire jne, hea uuringuobjekt ajaloolastele).

Kas me täna oleme tegijad EU ja NATOs? Muidugi tahaks me seda uskuda, kuid võrdlused annavad tegeliku pildi.

Vaadates kuidas Iirimaa ja Poola on arenenud tänu EU abile, siis võib öelda, et meil on veel palju õppida. Loomulikult võiksime ka ennast võrrelda Rumeenia või Bulgaariaga, et ennast hästi tunda. Vaadates seda kuidas osa arvamusliidritest just seda propageerib, et meil on kõik hästi, siis on sellest tulnud ka tõdemus, meil on kaks Eestit.

Ei ole me osanud ära kasutada neid võimalusi mida pakutakse ja sellepärast ka rahulolematus.

1934 kui Päts tegi oma riigipöörde, sellega tapeti võimalus olukorrast väljatulemiseks, lahenduste leidmiseks. Järgnes vaikiv ajastu ja hääletu alistumine Nõukogude okupantidele.

Nii nagu Tallinna TV loomine oli tingitud vajadusest osale elanikkonnast saada kuuldavaks oma sõnumite välja ütlemisel, on ka EKRE tulemine seotud pikalt võimul olnud ignorantsusega.

Mis sellest välja tuleb? Ma usun, et kui kolmikliit võimule saab, hakkame ka neid kiruma, aga kokkuvõttes muutub Eesti läbi selle vaid paremaks!