Kersti ja Vova kohtumine Moskvas 18 aprillil 2019

Eesti president Kersti Kaljulaid plaanib minna Moskvasse üle vaatama Eesti saatkonna renoveerimistöid. Möödaminnes kohtub ta ka Venemaa presidendi Vladimir Vladimirovich Putiniga. Muidugi on see erakorraline kui president külastab teist riiki ühe maja renoveerimise mitte ametivennaga kohtumise eesmärgil, aga vaadates, et meie presidendi tausta, mis on rohkem majandusega seotud, kui välispoliitikale orienteeritud, on see mõistetav.

Kommunikatsioon selle ürituse suhtes kallid StratCom kolleegid oli pehmelt öeldes kohmakas. Ma ei tea kas süüdi on meie hea uuriv ajakirjandus, kes infost enne teie kommunikatsiooniplaani valmimist teada sai, või miski muu, aga fakt on see, et teie tegevus oli nagu alati, reageeriv, ehk siis nagu tublid pressiohvitserid jooksite jällle sündmuste sabas.

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et mis võiks olla selle sündmuse tulemus.

Võiks ju väita, et see on kaval käik Putiniga kõneluste taasalustamiseks ja seda oleks Euroopa Liidul peale Brexitit hädasti vaja, eriti vanade turgude taastamiseks. Eesti presidendi initsiatiiv oleks selle algus. 

Tegelikult on selge, et Venemaa poliitika on alati alavääristanud pugemist. Gruusia sõja, seejärel Krimmi annekteerimise ning Ukraina sõjaga on Venemaa oma tugevust ja võimekust taas näidanud.  Eesti initsiatiiv on järjekordne Euroopa Liidu poolne põlve nõrgaks laskmine, järele andmine. Venemaal ei austata nõrku, neid kasutatakse ära, neid alandatakse! Loomulikult ei jäeta seda võimalust sellel kohtumisel kasutamata.

Kaljulaid oma väga kõrge enesehinnanguga on selles suhtes haavatav, õnneks on tal ka maratonijooksja kannatlikkus ja arukus, mis tema puudust kompenseerivad, aga kas sellest piisab kavala KGB alampolkovnikuga kohtumisel. 

Putinil on probleeme naistega suhtlemisel, alfa isasena on tal see kompleks naiste vastu üks nõrkuseid, ta peab ennast naistest paremaks. Teise aspektina on Putinil väljakujunenud umbusk baltlaste vastu, see on pärit tema isalt, kes II maailmasõja ajal käis Eestis diversiooni akti teostamas ja siis oleks peaaegu natsi vägede kätte vangi langenud, seda tänu kohalikele, kes diversandid välja andsid. Putini isa pääses, aga sai haavata, mistõttu lonkas elu lõpuni.

Omast kogemusest saan väita, et strateegiliste juhtide puhul isiklik suhtumine määrab palju rohkem kui üldine olukord.  

Tegelikult peab siinkohas üldise olukorra kohta ära tooma selle, et käimas on Euroopa Liidu parlamedi valimised ja Eestis käib valismiskampaani täiel rinnal. Isamaaga tihedalt seotud Kaljulaidi käik Venemaale on kindlasti samm läbi selle meelitada Isamaa kandidaadi poolt hääletama venelastest Eesti kodanike valijaskonda, kes peale Keskerakonna koalitsioonikokkulepet parempoolse EKREga on segaduses. Vaatamata oma parempoolsele nimele on Isamaa läbi aegade flirtinud venekeelse kodanikonnaga. Näiteks nende peaminister ei julgenud viia pronkssõduri kuju parlamendi lähedalt minema, selleks oli vaja jõulisemat peaministrit. Sellised käigud ei ole mitte midagi uut.

EU sanktsioonid on mõjutanud mitme Vene oligarhi heaolu, kas Kaljulaid läheb Moskvasse tehingut tegema kellegi nimel või on see tõesti eestlase soolo? Arvestades Kaljulaidi tausta, kelle juhtimisel hakkas Eestis Iru elektrijaam gaasi tarbima ja tema sidemeid Euroopa audiitorite koja kaudu majanduse üle otsustajatega, võib ka sellega arvestada, et minnakse Moskvasse kellegi ettepanekuga kompromissi tegema,  aga sellisel juhul on tegemist valearvestusega, sest Putin ei salli nõrku ei vastase, veelvähem omade hulgas.

Tegelikult on Peskov juba ette öelnud kohtumise peamise tooni. Putin rahustab Eesti presidenti mitte kartma Venemaad, selle sõnumi peab Eesti president viima ka Euroopasse. Venemaa ei ohusta ELi, nad tahavad häid suhteid naabritega, nii nagu neil on need soomlastega või sakslastega.

Mis saab siis olema kohtumise tulemus. Minu vastus oleks, välispoliitiline tulemus on null, kui välja jätta väike kadedusnoot Läti ja Leedu välisministeeriumides. Sisepoliitiline tulem Eestile EL parlamendivalimistel saab olema loetud mõnede vene rahvusest Eesti kodanike häältega Isamaa kandidaatidele.