Aivar Jaeski

Koolisõrmuse üleandmise tseremoonia kõne Head õpetajad, armsad gümnaasiumi lõpetajad, daamid ja härrad! Täna on see päev, kus te saate kätte esimese märgi, et teie kohustuslik koolitee hakkab lõppema. Saate kätte koolisõrmuse!  Koolisõrmus ei ole lihtsalt ehe. See on nagu ametlik tõend, et te olete gümnaasiumi üle elanud ja et teate, kuidas lahendada ruutvõrrandit või vähemalt oskate guugeldada, et leida juhis kuidas seda teha. See sõrmus sümboliseerib, et te ei ole enam lihtsalt õpilased – te olete inimesed, kes suutsid taluda õpetaja Annelid, õpetaja Evelini, treener Andrest, administraatorit Annet, huvijuht Siivit, kokka Aimet, õppejuht Katrinit ja teisi õpetajaid, koolitöötajaid. Koolisõrmus tähistab seda te suutsite öisest skrollimisest või arvutimängimisest väsinud näod tuua koolipinki, teha grupitöid, teste, tunnikontrolle ja palju muud. Iga kord, kui sõrmusele pilgu heidate, tuletab see meelde, et olete saavutanud midagi olulist. Olete seljatanud väljakutsed, õppinud tundma...

Tuleb tunnistada, et Eesti haldusreform teenib ainult ühte eesmärki, so tuua inimesed tõmbekeskustesse ning maaelu välja suretada.  Nüüd on meil linnad kus pole enam linnapeasid ja maakonnad mida nimetatakse linnadeks. Paistab, et eesti keeles peame ümber defineerima linna kui termini ja linnapea ameti üldse jätma Tallinna eripäraks.  Linnastumine on ülemaailmne trend ütlete. Kas me peame kõike trende järgima? Kas riik peab järgima vaese India või Afganistani mudelit ja tooma inimesed ühte kohta, kus saab neid lihtsamalt teenindada ja kontrollida.  Paistab, et selle eesmärgi nimel oleme lõhkunud toimiva riigi arengumudeli ja täna peame makse ning koormisi tõstma. Varem suutsid vallad koole üleval pidada, õpetajatele isegi preemiat maksta, nüüd ei suudeta enam kombinaatkoolides korralikku toitlustamist korraldada, raha jääb puudu. Seda vaatamata sellele, et pidevast kokku tõmbamisest Eesti riigi eelarve muudkui kasvab. Selline tunne, on et ratsionaliseerijate armee on riig...

Mis on riik? Territoorium, inimesed ja kokkulepped mis on seadustega raamitud ehk võimu teostamine. Kuidas sõlmitakse kokkuleppeid ja vormistatakse seaduseid? Selleks peab olema ühtne arusaamine ja ühtne mõistmine. Kuidas kõige lihtsamalt saadakse üksteisest aru? Vastuseks on, et rääkides ühtselt arusaadavat keelt.  Vana kreeka definitsioonist lähtuvalt moodustab riigi rahvas, kellel on ühine keel, kultuur ja ajalugu. Meie põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. Kahjuks on järjest enam ja enam Eestis neid asutusi ning kohti, kus eesti keelega enam hakkama ei saa. Teenindav personal räägib enamasti vene või mõnes muus keeles. Meelde tuleb artikkel kus meditsiiniõde lahkus töölt, kuna ta ei saanud venekeelses kollektiivis enam hakkama. Sama on juhtunud ka õpetajatega mitmes Tallinna lähedases koolis. Ise sain kogemuse  vanalinna restoranis, kus teenindaja palus mul muus keeles ennast selgeks teha ja ladu...