Aivar Jaeski

Lugupeetud gümnasistid, õpetajad, daamid ja härrad. Mina õppisin keskkoolis venestamise korra ajal, aastatel 1981-1984. Nõukogude võim tahtis asendada kristlikud tähised enda omadega, nii vahetas jõuluvana külmataadi ehk Ded Morozi ja tema abilise lumehelbekesega ehk Snegurotskaga . Need tegelased on venemaal rohkem tuntud. Uus religioon, mida meie koolis õppisime oli ateism, jumala eitamine. Kirikuid põlati, usklikke häbistati, lastel keelati käia kirikus. Õpetajad seisid Suure-Jaani kiriku ees ja kirjutasid üles nende laste nimed, kes jõululaupäeval teenistusel osalesid. Käitumishinne alandati ja ähvardati koolist väljaheitmisega. Need on minu noorusmälestused. Kui Eesti sai vabaks siis toimus muutus ka suhtumises religiooni. Kirikud olid taas inimesi täis, kõigil  oli taas lootus, et Eestis läheb elu paremaks. Osadel läkski, aga paljudel läks elu raskemaks, sest seoses venemaa turu ära kukkumisega ootasid Eestis ees rasked majanduslikud ajad. Kolhoosid kadusid, tehased müüdi, i...

Koolisõrmuse üleandmise tseremoonia kõne Head õpetajad, armsad gümnaasiumi lõpetajad, daamid ja härrad! Täna on see päev, kus te saate kätte esimese märgi, et teie kohustuslik koolitee hakkab lõppema. Saate kätte koolisõrmuse!  Koolisõrmus ei ole lihtsalt ehe. See on nagu ametlik tõend, et te olete gümnaasiumi üle elanud ja et teate, kuidas lahendada ruutvõrrandit või vähemalt oskate guugeldada, et leida juhis kuidas seda teha. See sõrmus sümboliseerib, et te ei ole enam lihtsalt õpilased – te olete inimesed, kes suutsid taluda õpetaja Annelid, õpetaja Evelini, treener Andrest, administraatorit Annet, huvijuht Siivit, kokka Aimet, õppejuht Katrinit ja teisi õpetajaid, koolitöötajaid. Koolisõrmus tähistab seda te suutsite öisest skrollimisest või arvutimängimisest väsinud näod tuua koolipinki, teha grupitöid, teste, tunnikontrolle ja palju muud. Iga kord, kui sõrmusele pilgu heidate, tuletab see meelde, et olete saavutanud midagi olulist. Olete seljatanud väljakutsed, õppinud tundma...

Tuleb tunnistada, et Eesti haldusreform teenib ainult ühte eesmärki, so tuua inimesed tõmbekeskustesse ning maaelu välja suretada.  Nüüd on meil linnad kus pole enam linnapeasid ja maakonnad mida nimetatakse linnadeks. Paistab, et eesti keeles peame ümber defineerima linna kui termini ja linnapea ameti üldse jätma Tallinna eripäraks.  Linnastumine on ülemaailmne trend ütlete. Kas me peame kõike trende järgima? Kas riik peab järgima vaese India või Afganistani mudelit ja tooma inimesed ühte kohta, kus saab neid lihtsamalt teenindada ja kontrollida.  Paistab, et selle eesmärgi nimel oleme lõhkunud toimiva riigi arengumudeli ja täna peame makse ning koormisi tõstma. Varem suutsid vallad koole üleval pidada, õpetajatele isegi preemiat maksta, nüüd ei suudeta enam kombinaatkoolides korralikku toitlustamist korraldada, raha jääb puudu. Seda vaatamata sellele, et pidevast kokku tõmbamisest Eesti riigi eelarve muudkui kasvab. Selline tunne, on et ratsionaliseerijate armee on riig...

Mis on riik? Territoorium, inimesed ja kokkulepped mis on seadustega raamitud ehk võimu teostamine. Kuidas sõlmitakse kokkuleppeid ja vormistatakse seaduseid? Selleks peab olema ühtne arusaamine ja ühtne mõistmine. Kuidas kõige lihtsamalt saadakse üksteisest aru? Vastuseks on, et rääkides ühtselt arusaadavat keelt.  Vana kreeka definitsioonist lähtuvalt moodustab riigi rahvas, kellel on ühine keel, kultuur ja ajalugu. Meie põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. Kahjuks on järjest enam ja enam Eestis neid asutusi ning kohti, kus eesti keelega enam hakkama ei saa. Teenindav personal räägib enamasti vene või mõnes muus keeles. Meelde tuleb artikkel kus meditsiiniõde lahkus töölt, kuna ta ei saanud venekeelses kollektiivis enam hakkama. Sama on juhtunud ka õpetajatega mitmes Tallinna lähedases koolis. Ise sain kogemuse  vanalinna restoranis, kus teenindaja palus mul muus keeles ennast selgeks teha ja ladu...

Olen korduvalt juba kirjutanud, et 2012-2013 kaitseväe vähendamine kahele brigaadile oli kohutav viga riigikaitse arendamise kohapealt. Täna on siis loodud kahe brigaadi kohale diviisi staap, kuhu loodetakse sõja korral meelitada ka liitlased ja siis antakse see diviis NATO kirdekorpuse juhtimise alla!!!! Miks see halb idee on? NATO tuleb ja kaitseb, ütlete.  Halb on ta sellepärast, et ära on unustatud lihtne tõsiasi, Eesti pinnal on sõjategevuse juhtimine Eesti riigi ülesanne. Sõda ei tähenda ainult vägede liigutamist, vaid tähendab ka elanikonna eest hoolt kandmist, taristu hooldamist ja varude jaotamise kohustust, riigi kui süsteemi tegutsemise jätkamist, ka sõja ajal on inimestel vaja infot, arstiabi, sotsiaalhooldust, toiduaineid, tulekahjude kutsustamist, kaitset kuritegevuse eest.  Paljud meie tunnustatud reserv ohvitserid peavad jätkama seal kus nad on: uudiseid tegema, lehti toimetama, korda valvama, toiduainetööstust juhtima, haiglas tavainimesi teenindama, apteegist...

Lugupeetud Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi õpilased, õpetajad, lapsevanemad, külalised, daamid ja härrad! Tere tulemast meie 2024/2025 õppeaasta avamise aktusele! On äärmiselt hea meel teid siin näha, et koos tähistada uue õppeaasta algust, mis toob endaga kaasa uusi väljakutseid ja võimalusi. Minu jaoks on see esimene kord alustada kooliaastat direktorina. Head õpilased, ajal mil teie puhkasite käisid teie õpetajad juba tööl ja valmistasid ennast selleks õppeaastaks ette. Meil oli ka koolitus, kus me tuletasime meelde lihtsaid põhitõdesid, mida õpetamise juures on vaja. Jagaksin siin ka mõnda seal korratud tarkust. Head õpilased, et elus hakkama saada, peate tarkust koguma, peate õppima. Koolis käimise eesmärk on eelkõige õppida õppima. Olete ju märganud oma vanemate puhul, et kui te lähete neilt abi paluma mõne keerulisema koolitööga, siis neil tihti ei tule lahendused ja vastused kohe meelde. See ei tähenda, et nad pole seda koolis õppinud. Ikka on, aga kohe ei pruugi vastus meelde...