Postitused

Eesti riik, quo vadis?

Mis on riik? Territoorium, inimesed ja kokkulepped mis on seadustega raamitud ehk võimu teostamine. Kuidas sõlmitakse kokkuleppeid ja vormistatakse seaduseid? Selleks peab olema ühtne arusaamine ja ühtne mõistmine. Kuidas kõige lihtsamalt saadakse üksteisest aru? Vastuseks on, et rääkides ühtselt arusaadavat keelt.  Vana kreeka definitsioonist lähtuvalt moodustab riigi rahvas, kellel on ühine keel, kultuur ja ajalugu. Meie põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. Kahjuks on järjest enam ja enam Eestis neid asutusi ning kohti, kus eesti keelega enam hakkama ei saa. Teenindav personal räägib enamasti vene või mõnes muus keeles. Meelde tuleb artikkel kus meditsiiniõde lahkus töölt, kuna ta ei saanud venekeelses kollektiivis enam hakkama. Sama on juhtunud ka õpetajatega mitmes Tallinna lähedases koolis. Ise sain kogemuse  vanalinna restoranis, kus teenindaja palus mul muus keeles ennast selgeks teha ja ladusalt teen

Diviisi staabi loomine oli säästuarmee jätkuprojekt

Olen korduvalt juba kirjutanud, et 2012-2013 kaitseväe vähendamine kahele brigaadile oli kohutav viga riigikaitse arendamise kohapealt. Täna on siis loodud kahe brigaadi kohale diviisi staap, kuhu loodetakse sõja korral meelitada ka liitlased ja siis antakse see diviis NATO kirdekorpuse juhtimise alla!!!! Miks see halb idee on? NATO tuleb ja kaitseb, ütlete.  Halb on ta sellepärast, et ära on unustatud lihtne tõsiasi, Eesti pinnal on sõjategevuse juhtimine Eesti riigi ülesanne. Sõda ei tähenda ainult vägede liigutamist, vaid tähendab ka elanikonna eest hoolt kandmist, taristu hooldamist ja varude jaotamise kohustust, riigi kui süsteemi tegutsemise jätkamist, ka sõja ajal on inimestel vaja infot, arstiabi, sotsiaalhooldust, toiduaineid, tulekahjude kutsustamist, kaitset kuritegevuse eest.  Paljud meie tunnustatud reserv ohvitserid peavad jätkama seal kus nad on: uudiseid tegema, lehti toimetama, korda valvama, toiduainetööstust juhtima, haiglas tavainimesi teenindama, apteegist ravimeid

Kõne Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi kooliaasta avaaktusel

Lugupeetud Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi õpilased, õpetajad, lapsevanemad, külalised, daamid ja härrad! Tere tulemast meie 2024/2025 õppeaasta avamise aktusele! On äärmiselt hea meel teid siin näha, et koos tähistada uue õppeaasta algust, mis toob endaga kaasa uusi väljakutseid ja võimalusi. Minu jaoks on see esimene kord alustada kooliaastat direktorina. Head õpilased, ajal mil teie puhkasite käisid teie õpetajad juba tööl ja valmistasid ennast selleks õppeaastaks ette. Meil oli ka koolitus, kus me tuletasime meelde lihtsaid põhitõdesid, mida õpetamise juures on vaja. Jagaksin siin ka mõnda seal korratud tarkust. Head õpilased, et elus hakkama saada, peate tarkust koguma, peate õppima. Koolis käimise eesmärk on eelkõige õppida õppima. Olete ju märganud oma vanemate puhul, et kui te lähete neilt abi paluma mõne keerulisema koolitööga, siis neil tihti ei tule lahendused ja vastused kohe meelde. See ei tähenda, et nad pole seda koolis õppinud. Ikka on, aga kohe ei pruugi vastus meelde

1,6 miljardit

 Selle aasta gümnaasiumi lõpetajate matemaatika eksami tulemused olid alla keskmise. Sellest kehvast hinnetesaagist tegi uudise ka AK, aga see ei takistanud gümnasistidel kooli lõpetamist ja edasi ülikooli pürgimist. Vaadates debatti riigikaitse rahastamise puudujäägi üle ja kuulates neid selgitusi miks see laskemoona ostmise summa peaks just nii suur olema tekkis mul tunne, et ka Kusti ja Martin on matemaatikas tegelikult nõrgad olnud. Eeldame, et ründavate üksuste arv on õieti tuvastatud ja nende hävitamiseks mõeldud laskemoona vajadus ka  õige, siis küsimus on kas kogu selle moona laseb ära kahe brigaadi koosseisu kuuluvad 6 HIMARSi ja 12 suurtükki K9 Kõu? Kes sõjaväes käinud, tead, et iga relv suudab välja lasta teatud koguse laskemoona, peale seda muutub ta ebatäpseks ja isegi ohtlikuks. Ma pole raketiseadeldiste spetsialist ja olen kogenud olukorda, kus lastakse katjusha laenguid isegi vihmaveetorust, kuid ei usu, et 2 miljonit maksev ATACMS raketti saab nii teele saata. Kui ma v

Suvevaheaeg on saabunud!

 Lugupeetud õpilased, õpetajad, daamid ja härrad. Täna lõpetame selle kooliaasta. Ees on ootamas väljateenitud suvepuhkus, mõnedel teist suvetöö ja korduseksamid. Selle õppeaasta sees on olnud palju turbulentsi, tõuse-languseid, muresid ja rõõme. On olnud õppimise ja arengu aasta, nii nagu see oli ka eelmised õppeaastad. Kooliharidust on Suure-Jaanis pakutud juba aastast 1688.  Kuid arenemine ei toimu ainult koolis, me oleme osake maailmas ja kõik mis toimub väljaspool mõjutab ka meie koolielu. Uued tehnoloogiad nagu Chat GPT on tulnud ka meie kooli, uued mängude äpid segavad mõnikord õpilasi kodus koolitööde tegemisel ja kui vanemad ei keela siis meelitavad lapsi lubamatult kaua üleval olema, nii et koolitunnis ollakse väsinud ja apaatsed. Sõda Euroopas, Ukraina ja venemaa vahel, toob ärevust, nii et mõned vanemad võtab lapsed koolist ja kolivad Hispaaniasse või mujale nende arvates turvalisemasse riiki. Süvenev majanduskriis on jätkuvalt vähendanud meie kooli ja gümnaasiumi eelarvet,

Johann Köler 198

Täna tähistame siin meie kandi mehe Johann Köleri 198-ndat sünnipäeva. Ta on ESIMENE Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Ta on mees, kes peaks olema eeskujuks ja innustuseks kõikidele meile. Tagasihoidlikest oludest  pärit laps, tänu oma töökusele, visadusele, tagasihoidlikkusele, aususele ja andele sai AKADEEMIKUKS. Ta kuulus oma valdkonna eliidi hulka, liikus ringi maailma vägevate seas, õpetas Vene tsaari Aleksander II lapsi. Reisis maailmas ringi, elas Roomas, Pariisis ja Viinis, külastas Genovat, Firenzet, Milanot, veetis aega Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Tõeline maailmakodanik. Täna öeldakse sellise haardega inimese kohta TEGIJA. Kõike seda nähes , tehes ja kogedes ei unustanud ta kunagi kodukanti, ei unustanud Eestimaad. Ta inspireeris oma sõpra Carl Robert Jakobsoni kirjutama esimest isamaalist kõnet. Ta oli mees kes aitas luua Eesti ki

Igal oma mihklipäev

Olen peale kaitseväest lahkumist 2017 aastast alates saanud avameelselt rääkida sellest kahjust riigikaitsele mille korraldas Riho Terras. Martin Herem oli Terrase poolt valitud mantlipärija kellest teati, et tal pole julgust ega viitsimist eelkäia reformides muudatusi teha. Tegemist ju vaikse tiksujaga. See omakorda tõi võimule ambitsioonika Palmi, kes vanematele olijatele on meelde jäänud kui üks lakkamatu vinguja-viriseja. Tema tagasikutsumist Soome sõjakoolist isegi kaaluti, omal ajal. Kuperjanovi pataljoni praktikat poiss ei suutnud läbida, saadeti metsalaagrist koju. Ülejäänud tänased kindralid, istusid nagu kuldid rukkis või isegi olid Terrase meeskonnas kui Kaitsejõudude Peastaap muudeti kaitseväe peastaabiks ja seejärel kaotati ringkonnad, maa ja mereväe staabid, seetõttu saavad nüüd sõna ajakirjanduses enamasti vaid Palmi ja Heremi ülistajad. Kaitseministeeriumi tänaste ja endiste ametnike kiidulaul Palmi suunas on minujaoks piinlik.  Olen juba kirjutanud Terrase pattudest, a