Direktori kõne kooli ja gümnaasiumi poolaasta aktusel

Lugupeetud õpilased, õpetajad, daamid ja härrad!

Kätte on jõudnud aeg teha poolaasta kokkuvõtteid. Kooliaasta algul ma rääkisin teile õppimise põhitõdedest. Sellest, et kooliskäimise eesmärk on õppida õppima. Õppimise oskust on vaja selleks, et elus paremini hakkama saada, sest elu on kestev enese täiendamine, uute asjade omandamine, uute olukordade lahendamine.  Elame alalises muutumises. See tähendab, et õppimine teie elus ei lõpe kooliteega, vaid kestab ka peale seda, tööd tehes, täiskasvanu elu elades. Täna õpilastena, noorukitena, on teil lihtsam tarkust omandada. 

Kooliaasta algul rääkisin ka sellest, et õppimine on pingutus ja selleks, et häid hindeid saada tuleb pingutada ja meelde jätta. Et paremini meelde jätta tuleb olla tähelepanelik, luua seoseid, õpitu kinnistamiseks tuleb korrata. Selleks, et õppimine paremini läheks, tuleb oma keha toita ja anda puhkust. 

Õppimine on pingutus. Meie koolis on hindamise pinget vähendatud läbi veerandite hindamiste kaotamise, viimisega õpilaste hindamise vaid poolaasta peale. Olete saanud rahulikult pingutada, omas tempos, oma võimete piires.  

 Täna võtame siis kokku selle poolaasta pingutuse. 

Põhikoolis õpib meil 354 õpilast võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on meil õpilaste arv vähenenud 17 õpilase võrra.  Ainult viitele õppijate arv on meil langenud vaid 1% võrra, kokku on teid 46, eelmisel aastal oli 53. Neljadele-viitele õppijaid on meil 37 % õpilaskonnast ehk 131 õpilast, mis on võrreldes eelmise aastaga 27 õpilast rohkem. Aplaus palun.

Hea meel on tõdeda, et kaheliste arv on langenud 16% peale ehk võrreldes eelmise aasta 23%-ga, on meil hinde kaks poolaasta kokkuvõtteks tunnistusele saanud 59 õpilast, mis on 27 õpilast vähem kui eelmisel aastal. Samuti on käitumishinnet mitterahuldavaks alandatud vaid 14 õpilasel mis teeb 4% õpilaskonnast ja see on 3% ehk 8 õpilast vähem kui eelmisel poolaastal.

Lugupeetud õpilased, selleks, et teine poolaasta läheks paremini peate rohkem pingutama, rohkem tähele panema, paremaid seoseid looma, tihedamalt õpitut kordama. Targemalt toituma ja puhkama.

Puhkamine ei ole öösel arvutimängu mängimine või niisama TikTokis scrollimine. Planeerige oma aega targalt. Oma väsimust ja öist ülevalolekut ei saa ravida energiajoogiga. Te teate, et energiajookide tarbimine on alaealistel mitte soovitatav ja meie koolimajas on see lausa keelatud. Uneaeg on teie kasvavale organismile oluline ja sotsiaalmeedia ei ole see koht, kuhu te peaksite oma puhkamise aja pühendama. Päris elu on palju põnevam, kui telefoni ekraan, ise huvitavaid elamusi kogedes saate palju targemaks ja toredamaks inimeseks. Oma vanemaid aidates, kasvõi lihtsat remonti tehes, saate kogemuse võrra rikkamaks ja oskate ise tulevikus targemalt oma elamises toimetada. Paadi- või suusamatka läbides, oskate tulevikus riske ja ohte paremini hinnata, sest olete ise seda kogenud, mitte You Tubist vaadanud.

Siinkohal pean teid informeerima, et põhikooli kooli hoolekogu soovitas nutitelefonide kasutamise koolis täielikult ära keelata, meil oli see üleeile õppenõukogus arutlusel ja õpetajad leidsid, et nii radikaalseid samme me veel ei astu, seda juhul kui teie õpilased täidate kooli kodukorda.

Teiseks väljakutseks  õpilaste seas, on kogunemine selleks mitte ettenähtud kohtadesse, nagu näiteks kambakesi tualettruumides kabiinidesse lukustamine. Ma ei usu, et meie liberaalses ühiskonnas teatud erisused just Suure-Jaani koolis eriti levima on hakanud. Õpetajad olge julged  ja reageerige kirjalike märkustega kõikidele sellistele juhtumitele. See ei ole esteetiline ega eetiline koguneda kambakesi pissipoti ümber.

Edukaks õppida saab esteetilises, sõbralikus ja rahulikus keskkonnas. Loogem ja hoidkem siis sellist keskkonda. Lõhkumine, vandaalitsemine ja laamendamine ei ole OK.  Kaklemine ja vägivald, nii vaimne kui füüsiline, peavad meie koolist kaduma. 

Vaatame nüüd kuidas meie gümnasistid selle poolaastaga hakkama said.

Gümnaasiumis õpib meil 75 õpilast, see on 9 õpilast rohkem, kui eelmisel aastal. Usun, et lähitulevikus ei lange see number alla 60, mis tähendab, et me saame meie gümnaasiumi kvaliteeti tõstja läbi õppeedukuse rangema hindamise.

Ainult viitele õppijate protsent on võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks ehk meil on vaid 1 õpilane kes õpid ainult 5-le gümnaasiumis. Neljadele ja viitele õppijate arv on aga kasvanud 13 õpilase võrra 7-lt 20-le ehk siis 28% gümnasistidest õpivad vaid headele ja väga headele hinnetele. Püüame kevadeks selle numbri tuua 30ni.

Puuduliku hindega poolaasta seis aines on meil 22 gümnaasiumi õpilasel, mis on võrreldes eelmise aastaga 4 õpilast vähem. Ehk ka siin on toimunud positiivne vähenemine. Andsime eilsel õppenõukogul kuni 19 veebruarini võimaluse neil puudulike hinnetega õpilastel oma seisu parandada. 20 veebruari õppenõukogus otsustame nende, kes pole seisudesse parandusi teinud, edasise saatuse.

Gümnasistid, olete tulnud siia vabatahtlikult ja mina tahan, et Suure-Jaani kooli lõpetanud gümnasist läheb edasi kõrgkooli. Isegi kui kohe sisse ei saa, siis peate proovima, et eluks uut kogemust kogeda. Muidu olete lihtsalt minu ja iseenda aega raisanud. 

Hea koolipere, head sõbrad, tuletan meelde, et kool on nagu laev, kus on kapten, kus on tüürimees, kus on palju erinevaid ametimehi, kes moodustavad ühtse meeskonna. Teie õpilased ei ole sellel laeval mitte reisijad, vaid olete need mootorid, kes peavad tarkusi omandades selle laeva liikumas hoidma. Kui te tarkusi ei omanda jääb laev seisma, te jääte istuma või peate kooli vahetama. Kui otsustate korda rikkuda, siis olete nagu ankrud kes gaasitorusid ja elektriliine kahjustavad.

Et mitte karile sõita peate kapteni sõna kuulama, seda laeva ei juhi teie ega teie vanemad, seda juhin mina ja teie õpetajad. Meie sadama sihi on seadnud haridusminister, kes on ette kirjutanud eemärgi ja andnud meile juhised. Me oleme üks meeskond, kus igale ühele meist on määratud oma roll. Anname siis endast alati parima, et me koos sadamasse jõuaksime.

Oleme alustanud teist poolaastat. 30 jaanuaril algab Eesti raamatu aasta. 500 aastat tagasi ilmus esimene eestikeelne raamat. Selle aja jooksul on palju mõtteid paberile pandud, kirjutatud eesti keeles. 2025 tähistab 500 aastat rahvusmõtte talletamisest. Wanradt-Koelli katekismus ei olnud vaid religioosne tekst – see oli uks kirjasõna maailma, vundament, millele hakkas tasapisi toetuma meie rahva haridus ja eneseteadvus. Täna põhineb eesti keelele meie igapäevaelu, meie riik. Eesti riik on loodud Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks. 

Ma tõsiselt loodan, et teie hulgast sirgub meile järgmine kirjanik, järgmine Tammsaare. Te ju olete kuulnud ütlust, luuserid scrollivad, edukad loevad raamatuid. Lugege rohkem, see aitab arendada teie kognitiivseid võimeid, ehk arendavad teie meeli ja vaimu.

Sel poolaastal valmistatakse ette veel üheks üks suursündmuseks, see on 28. üldlaulu- ja 21. tantsupidu. Need peod tõstavad meie rahvuslikku eneseteadlikkust ja uhkust. Üks koolitaja on öelnud, et edukas saab olla vaid see, kes oskab hästi pidutseda. Ka meie püüame sel peol osaleda. Mudilaskoorid on juba läbimas esimesi proove sinna suunas.

24 veebruaril tähistame meie vabariigi aastapäeva traditsiooniliselt vabadusvõitluse mälestusmärgi, Lembitu kuju juures. Lepime kokku, et Vabariigi aastapäeval kanname rahvarõivaid või rahvuslikult stiliseeritud pidulikku riietust. Enne seda viime läbi kõnevõistluse, mille võitja kannab oma võiduloo ette Lembitu ausamba jalamil.

Neid ettevõtmisi, üritusi ja sündmusi tuleb sel poolaastal veel, kõiki neid ei jõua siin ära nimetada. Soovin, et osalete neis aktiivselt ja et me saaksime nendest vaid positiivseid emotsioone ja mälestusi. 

Koolilõpetajatele on kõige olulisemaks saabuvad eksamid. Pingutage siis, et need hästi läheks, et te kooli edukalt lõpetaksite. Depressiooni tunnevad vaid need, kes vähe teevad. Tehke rohkem, õppige veel rohkem, siis pole aega stressi tunda ja uskuge mind, küll need head tulemused ka tulevad.

Soovin meile edukat teist poolaastat. Olge veel tublimat, pingutage rohkem, et kevadel oleks veel rohkem kiitusi mida jagada. Olgem üks meeskond! 

Elagu Eesti, elagu Suure-Jaani! Aitäh!