Juba 8 aastat on Eesti loobunud laiapõhjalisest riigikaitsest.

 2020 aasta viimases ajakirja "Sõdur" numbris äratas minu tähelepanu anonüümne artikkel pealkirjaga "Maakaitseringkonnad ja nende juhtimine." Kaitseväes on kirjutada oskajate arv päris piiratud, seega  tihtilugu ilmutatakse pressiohvitseride artikleid kindralite või väljamõeldud nime all, selle artikli juures ei ole isegi viitsitud nime välja mõelda vaid autorina on umbisikuliselt ära nimetatud Põhja maakaitseringkond.

2013 kui Riho Terras oma meeskonnaga kaitseringkonnad ära kaotas ja selle eest terava kriitiku osaliseks sai, siis jooksu pealt mõtles tema lähedane sõber Vallo Toomet välja hädavale, et ringkondade ülesanne läheb kaitseliidule. Hüüdlauseks see jäigi, ühel õppusel tahtsin Kiiliga, kes sel ajal oli kaitseliidu ülem, arutada NATO poolt pandud tsiviil militaar koostöö ülesannete täitmist, ta saatis ta mu otsesõnu p..rse. Kiili on teada tuntud oma ropu suu poolest. Need ülesanded mida kaitseringkonnad enne kaotamist 2013 tegid reservüksuste arvestusega ja nende mobilisatsiooniks ettevalmistamisega põhimõtteliselt jäid aastast 2013 õhku rippuma ja neid ei antud üle kaitseliidule.  

Piinlik on lugeda samas ajakirjas endise kaitseringkonna ülema Martin Heremi kommentaari kaitseringkondade kohta, tsiteerin: "Esiteks olid sel ajal eksisteerinud kaitseringkonnad paberi peal väikesed brigaadid, mille jaoks meil tegelikult ressursse ei olnud. Ei olnud ei inimvara ega raha." Mul tekib küsimus millega Herem seal Tapal aastatel 2008 kuni 2012 tegeles? Kas tal ei olnud staapi? Kas tal ei olnud ülesandeid? Kas tal ei olnud varasid? Millega ta kangelaslikult tormas Padaorgu lumevangi jäänud tsiviilisikuid päästma? Paistab, et talle on põnevam koduaiast mullamutte püüda kui sõjaaja üksuste ja varade arvestamisega tegeleda, tsiviil militaar koostöö arendamiseks kohaliku politsei, päästeameti või omavalitsusega suhelda, kaitseliidule baasil mobilisatsioonipunktide tööd harjutada jne. Kaitseringkondade ülesanne oli valmistada ette kõike hõlmavaks riigikaitseks, kuhu olid kaasatud regioonist mobiliseeritud inimesed, omavalitsused, ettevõtted, abistruktuurid ja kaitseliit.

Meil OLI reserevi toodetud üksuste arvestus, mis ringkondade kaotamisega ära lõhuti. Meiel OLID OSALISED vahendid mida sai kasutada ja OLI käivitatud arvestus tsiviilvahendite üle mida kriisi korral sõjaväe käsutusse võtta. Täna enam sellist territoriaalset arvestust enam pole. Kõige suurem kuritegu mida Terrase meeskond tegi ja millele Herem on kaasa aidanud on riigikaitse juhtimise nõrgendamine. Tänu kaitsringkondade kaotamisega lahkus tegevteenistusest sadakond vanemohvitseri, kes enam ei näinud perspektiivi. Täna saame veel nendega arvestada, nad on välja õppinud ja olemas, aga aeg teeb oma töö ja 8 aasta pärast on Eesti riigikaitse käpuli maas, sest järeltulevat põlve ei ole, olemasolev süsteem toodab juhte vaid kahele brigaadile. Täna tegeleb Kaitseväe strateegiline staap taktikaliste küsimustega, see on lausa naeruväärne, päriselt. Eks nende otsuste taga oli ebakompetentsus ja Heremi suguste soov noorelt kindraliks saada. 

Peale 29 aastat iseseisvumist on Eestil ikka veel NATO 64 aastase elukogenud kindrali kõrvale, kes on juhtinud missiooniüksuseid kui ka töötanud rahvusvahelistes staapides, panna vaid 46 aastane kindralmajor, kel puudub NATO staabis töötamise kogemus, kelle missioonil käik piirdub USA baasis Eesti rühma esindamisega. Nii nagu juhtus Terrasegagi saadab Eesti riik eripensionile mehe kes pole 50 aastat vana! 

Maakaitseringkonna artiklis kirjutati õppusest "Defencive lancer 2020". Kõigepealt, miks on kaitseliidu maakaitse õppusel inglise keelne nimi? Kas kaitseliit seisab meil keeleseadusest kõrgemal või oli sellega liitlased seotud? Sisust seda välismaalaste osalust välja ei tule. Artiklist tuleb välja, et maakaitseringkonnad on tegelikult vana juhtmalevate teema edasiarendus ja nad ei tegele nende reservidega mis kahest brigaadist üle jäävad. Seda, et piirdutakse vaid kaitseliiduga võib välja lugeda  artikli alguses aratoodud definitsioonist, tsiteerin: "Maakaitseringkond on kindlaksmääratud vastutusalaga kaitseliidu struktuurüksus, mis korraldab oma vastutusalas kaitseliidu seaduse järgi ülesannete täitmist ning juhib ja koordineerib vastutusalasse kuuluvate malevate tegevust." Kuhu on jäänud reservüksuste mobiliseerimine? Kaitseliit koos naiste ja lastega moodustab 20 tuhandese organisatsiooni. Reservis on meil juba koolitatud 70 tuhat meest-naist!

Kurb on lugeda kogu sellele jamale reservkapten Ilmar Raagi kommentaari, kes ütleb "Edu võti on kogu ühiskonna kaasamises..." Artiklis toodud erinevate ametkondade (Politsei, Päästeamet) kaasamine on loomulik, seda iga kriisi ajal, kogu ühiskonna kaasamine on palju laiem mõiste. Loomulikult ei saa kaitseliidu reservkaptenilt eeldada suurest pildist aru saamist, isegi siis kui ta täidab oma eluvaldkonnas arvamusliidri rolli. 

Fakt on see, et tänast riigikaitset planeeritakse teostada 2 brigaadi ja kaitseliidu vabatahtlikega, ning unustataks ära 70 tuhat reservväelast, kes on välja õpetatud ja on olemas ning valmis panustama. Sellest lähtuvalt on kogu ühiskonna kaasamisest asi väga kaugel!!!  Isamaa partei mahitusel, kes on pikalt Kaitseministeeriumi ruulinud, poliitbroiler Terrase poolt läbiviiduna, on Eesti loobunud vaikselt ilma mingi diskusioonita laiapõhjalisest riigikaitsest. 

Kellele see kõik kasulik on?