30 aastat draakonilipu all

Draakon, mis ühendab eri ajastuid.

26 oktoobril 1996 sai tänane Logistikapataljon endale draakonilipu. Mul oli au olla esimene väeosaülem, kes andis lipuvande. Tänaseks on lipp lehvinud juba 30 aastat. Selle aja jooksul on tuhanded noored mehed ja naised teeninud ning teenivad ka praegu selle lipu all. Tahan täna meenutada, kuidas me draakonilipuni jõudsime.

Pärast Eesti taasiseseisvumist hakati 1990. aastate alguses looma kaitseväe üksusi Vabadussõja vaimus ning kasutusele võeti tollest ajast tuntud nimed ja sümbolid. Nii loodi Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljonid. Tartus formeeriti Eesti ratsarügemendi järeltulijana Tartu üksik-jalaväekompanii. Jõhvis paiknenud väeosa kandis mõnda aega Sakala jalaväepataljoni embleemi ning Pärnu väeosa võttis kasutusele Eesti-aegse 6. üksik-jalaväepataljoni kotka.

Ka meie, noored Autokompanii ohvitserid, otsisime sidet ajalooga. Lipnik, hilisem kapten Peeter Villemann tõi väeossa endise Auto-Tanki rügemendi teenetemärgi. Minu mäletamist mööda oli see laenatud vaatamiseks rügemendi endise ülema kolonel Mart Tuisk’u lähedastelt. Käisime Peetriga perekonnale kuuluvas talus, kus nägin ka kolonelile kingitud soomusauto mudelit. Lisaks saime hea kontakti rügemendi looja kolonel Jaan Lutsari järeltulijatega. Koloneli tütar rääkis meile oma noorusajast ja mälestusi isast.

Draakonimärk võlus meid esimesest pilgust. Soovisime, et ka meie väeosal oleks draakoniga embleem. Me ei saanud end kuulutada rügemendi otseseks järeltulijaks, kuigi meie kompanii staap paiknes samuti Tallinnas. Auto-Tanki rügemendi üksused asusid mitmel pool Eestis, kuid staap ja staabiautode garaažid paiknesid Tallinna vanalinnas. Nõukogude ajal asus seal miilitsaautode park. Tänaseks on vanalinnamüüri äärde ehitatud luksuslikud eramud.

Meie entusiasmi draakoni suhtes Riigikantselei heraldikakomitee esialgu ei toetanud. Nad põhjendas oma seisukohta sellega, et Auto-Tanki rügement oli lahinguüksus, meie aga toetusüksus. Sellest hoolimata õnnestus mul lugupeetud komisjon ümber veenda. Võib-olla aitasid kaasa sellele minu laused, et küll ka tankidki ükskord tulevad. Tänu remondibaasile oleks just Autokompanii tankidega tegelemiseks kõige sobivam koht.

Lipu lootsime saada esimese vabariigi eeskujul annetusena Eesti Autoklubilt, kuid klubi ei olnud sellest mõttest huvitatud. Nii valmistati draakonilipp Liputehases väeosa eelarverahaga ehk maksumaksja toel, nagu ka teiste taasiseseisvunud Eestis taastatud väeosade lipud. Erandiks oli vist ainult Sidepataljon.

Lipu tseremooniale kutsusime kaitseminister Andrus Ööveli. Ta jäi veidi hiljaks, sest samal ajal oli Tallinna reidile saabunud Ameerika Ühendriikide varustuslaev, mida Eesti tähtsamad riigiametnikud olid kutsutud külastama. Minister toodi laevalt erandkorras ära piirivalve kiirkaatriga.

Tervitasime ministrit paraadiga. Marsimuusikat mängis Kaitseväe orkester, mida juhatas toonane orkestrijuht, hilisem kolonelleitnant Indrek Toompere. Lipu õnnistas kaitseväe kaplan kolonel Michael Viise.

Lipuvarrasse lõid naela minister, asekantsler ja teised tseremoonial osalenud. Kaitseväe kõrgeima esindajana viibis kohal Peastaabi operatiivosakonna värske ülem kolonel Oskar Mark. Samuti osalesid tagalaosakonna ülem leitnant Einar Laigna, meditsiinisakonna ülem kolonel Vello Kronk, Tallinna garnisoni komandant kolonel Raul Luks ja teised. Naela lõi vardasse ka kolonel Jaan Lutsari lapselaps.

Pärast tseremooniat toimus pidulik vastuvõtt kasarmu kolmanda korruse puhkeruumis. Minister Öövel läks veel eraldi sööklasse, kus vestles ajateenijatega.

1996 aastal olime Kaitsejõudude Peastaapi transpordiga teenindav üksus. Sellest kasvas välja Tagalapataljon ja hiljem tänane Logistikapataljon. Väeosa on mitu korda asukohta vahetanud: Tallinnas Lauliku tänavalt, mida praegu tuntakse Plangu tänavana, Marja tänavale, sealt Ämarisse ja hiljem Paldiskisse. Muutunud on ka alluvussuhted. 

Draakon kannab edasi inimeste tööd.

Kolmkümmend aastat draakonimärgi all ei tähista ainult embleemi ajalugu. See on lugu inimestest, kes on Autokompaniis, Tagalapataljonis, väljaõppekeskuses ja logistikapataljonis vedanud, hooldanud, parandanud ja ladustanud ning teadmisi edasi andnud. Nende töö ei pruugi paraadil alati silma paista, kuid ilma selleta ei liigu ükski üksus, õppus ega varustusvoog plaanipäraselt.

Kui draakon 1996. aastal autokompanii tunnusena kasutusele võeti, sai üksus sümboli, mis sidus ta varasema Eesti sõjaväe traditsiooniga. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, tähistab draakon järjepidevust, mis on kasvanud koos Eesti riigi ja kaitseväega: väikesest Autokompaniist on kujunenud üksus, kelle ülesanne on tagada riigikaitse toimimine ka kõige keerulisemates oludes.

Mul on olnud privileeg olla selle üksuse esimene ülem ja suur au teenida selle lipu all.

Elagu Eesti! Elagu draakonilipp!