1,6 miljardit

 Selle aasta gümnaasiumi lõpetajate matemaatika eksami tulemused olid alla keskmise. Sellest kehvast hinnetesaagist tegi uudise ka AK, aga see ei takistanud gümnasistidel kooli lõpetamist ja edasi ülikooli pürgimist.

Vaadates debatti riigikaitse rahastamise puudujäägi üle ja kuulates neid selgitusi miks see laskemoona ostmise summa peaks just nii suur olema tekkis mul tunne, et ka Kusti ja Martin on matemaatikas tegelikult nõrgad olnud.

Eeldame, et ründavate üksuste arv on õieti tuvastatud ja nende hävitamiseks mõeldud laskemoona vajadus ka  õige, siis küsimus on kas kogu selle moona laseb ära kahe brigaadi koosseisu kuuluvad 6 HIMARSi ja 12 suurtükki K9 Kõu? Kes sõjaväes käinud, tead, et iga relv suudab välja lasta teatud koguse laskemoona, peale seda muutub ta ebatäpseks ja isegi ohtlikuks. Ma pole raketiseadeldiste spetsialist ja olen kogenud olukorda, kus lastakse katjusha laenguid isegi vihmaveetorust, kuid ei usu, et 2 miljonit maksev ATACMS raketti saab nii teele saata.

Kui ma veel Eesti armees teenisin siis rääkisime, et kui rünnak toimub saab vastane tina igast põõsast ja majast millest mööda sõita kavatseb. 2012 Kaitseväe vähendamise reformiga kahele brigaadile ja allesjäänud 15 Kaitseliidu üksusega, sellest totaalkaitse kontseptsioonist enam valjult ei räägita, sest noortele kindlaritele ei ole tähtis inimjõud ja kogu Eesti mobiliseerimine vaid ..., midagi muud. 

NATO kaitseplaane tehes kirjutasime sinna sisse olukorra, et samal hetkel kui rünnak Eestile aset leiab tõusevad liitlaste lennukit üles Venemaa sõjalisi objekte ja juhtimissüsteeme pommitama, ehk minul tekib küsimus, kas me seda 1,6 miljardit küsides üldse enam liitlastega koostööd ei kaalu?

Neljandaks teeb muret nii suure koguse laskemoona hange kitsas ajaraamis. Pikemas perspektiivis peab arvestama sellega, et laskemoon vananeb. Mitte trotüül, vaid elektroonika ja sütikutes olevad kemikaalid muutuvad ebastabiilsemaks. Ideaalses vaates lastakse vananev laskemoon enne tähtaja möödumist ära ja uuendatakse varusid järk järgult, nii, et vajalik kogus oleks laos alati värske. Nii nagu poes uut kaupa ei tellita enne, kui vana müüdud, samas riiulid on koguaeg asju täis. Meie KM kantsler ja kindlar kavatsevad nüüd ühe hetkega hankida kogu puuduva varu! Mida me siis 33 aastat oleme teinud, eriti viimased 10 aastat kui sõda Ukrainas on käinud (Krimm annekteeriti 2014!)? Kas see ei vii meid probleemi ette, et mingi aja pärast on jälle vaja hüppeliselt riigikaitse kulusid suurendada, et vananenud moona välja vahetada? Ma usun, et kriisi olukorras suudavad liitlased meile puuduvat moona tarnida, nii nagu me tegime seda ukraainlastele oma aeguvat moona annetades.

Loomulikult peab mõtlema ka kogu logistika ja objektikaitse peale. Laskemoona ladustamine ja laialivedu sõja olukorras nõuab vastavaid meetmeid, inimesi ja tehnikat. Kahe brigaadi logistikud, kes teenindavad kuute laskeseadeldist on lihtne sihtmärk vastasele. Juba luurajatel läheb vaja matemaatiliselt vähem pingutust nende leidmiseks. 

Kokkuvõtvalt, ma väidan, et meie relvade arv ei vasta küsitud laskemoona kogusele. Teiseks meie riigikaitseks planeeritavate üksuste arv ei taga kogu selle laskemoona ära kasutamist ei rahu ega sõja ajal. Kolmandaks koostöö liitlastega lonkab kõiki kolme jalga, me pole suutnud isegi siia NATO baase luua, vastupidiselt Leedule ja Lätile. Neljandaks võib tekkida oht, et meil on laod täis vananenud kasutuskõlbmatut, kõrgtehnoloogilist, hinnalist laskemoona, mille utiliseerimine on väga kallis ja ohtlik.

Mul paluti ka kommenteerida Eesti kaitseväe instruktorite saatmist Ukrainasse. Esiteks on see poliitiline otsus, kas meil on vaja poliitilist profiiti millekski? Iraaki läksime, et saada omale liitlaseks ameeriklased, Malisse läksime, et saada prantslaste toetus ÜRO julgeoleku nõukogu liikmemeks saamisel. Sõjaliselt ma kardan, et meil pole ukrainlastele midagi õpetada, nende kogemused on meie omast nüüd 10 aastaga palju täiuslikumad. Me võime sinna minna õppima, sest kohapeal on olukorrast parem ülevaade.