Aivar Jaeski

 Lugupeetud Põhja-Sakala valla rahvas, head kaasmaalased, noored ja vanad. Täna, siin meie valla Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, austame neid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest. Vabadussõda oli meie rahva üks olulisemaid ja raskemaid võitlusi. 1918. aasta detsembris  tõusid Eesti mehed ja naised relvile – nende seas paljud koolipoisid ja õpetajad –, et kaitsta äsja sündinud riiki. Nad astusid vastu vaenlasele, kes tahtis kustutada meie iseseisvuse enne, kui see jõudis juurduda. Ka meie Viljandimaa formeeris oma üksuseid. Alampolkovnik Ants  Kurvits, tulevane Eesti Piirivalve kindral formeeris  Viljandis Sakala partisanide polgu ja mulgimaal sündinud  Henry Reissar Scoutspataljoni.  Viljandimaa elanikud, meie esiisad ja emad, panustasid vabadussõja võitu. Nende mälestus säilib meie meeltes ja südametes. Eesti vabadus pole iseenesestmõistetav, ta on esiisade poolt välja võideldud, siis järgmise põlvkonna poolt 50-ks aastaks kaotatud, 34 aastat tagasi ...

 8 veebruaril 2025 alustatakse desünkroniseerimist Venemaa elektrisüsteemist.  See on ikka müstika kui kaua ja kui tugevalt me oleme olnud Venemaaga seotud. Ajal mil Jeltsin kehtestas Eestile topelt tollid 90-ndatel ja Mart Laar pidi ostma soomlastelt Venemaalt toodud masuuti soome hindadega oleks pidanud olema piisavalt selge märk ebastabiilsest äripartnerist.  Eks äri ongi ebastabiilne, üks äriprojekt algab, teine lõpeb, mõnikord võidad, mõnikord kaotad. Me ju võitsime ka, kui Eestis elektrit üle tootsime ja seda välja müüsime. Nüüd on rohepööre meid nurka mänginud, ja oleme üles ehitanud süsteemi, kus stabiilse energi tootmise oleme teinud kalliks ja ebastabiise energi tootmist doteerime teise arvelt. See on meie uus ärimudel. Riik teeb sellist endale kahjulikku äri, peamiselt iseendaga, aga kes on riik? Need oleme meie, ise teeme. Riik ei ole projekt ja ei tohiks tegeleda äriga, sest riik peaks olema midagi suuremat kui ärimudel. Riik peaks olema koht, kus tagatakse k...

Lugupeetud õpilased, õpetajad, daamid ja härrad! Kätte on jõudnud aeg teha poolaasta kokkuvõtteid. Kooliaasta algul ma rääkisin teile õppimise põhitõdedest. Sellest, et kooliskäimise eesmärk on õppida õppima. Õppimise oskust on vaja selleks, et elus paremini hakkama saada, sest elu on kestev enese täiendamine, uute asjade omandamine, uute olukordade lahendamine.  Elame alalises muutumises. See tähendab, et õppimine teie elus ei lõpe kooliteega, vaid kestab ka peale seda, tööd tehes, täiskasvanu elu elades. Täna õpilastena, noorukitena, on teil lihtsam tarkust omandada.  Kooliaasta algul rääkisin ka sellest, et õppimine on pingutus ja selleks, et häid hindeid saada tuleb pingutada ja meelde jätta. Et paremini meelde jätta tuleb olla tähelepanelik, luua seoseid, õpitu kinnistamiseks tuleb korrata. Selleks, et õppimine paremini läheks, tuleb oma keha toita ja anda puhkust.  Õppimine on pingutus. Meie koolis on hindamise pinget vähendatud läbi veerandite hindamiste kaotamise,...

1. Ameerika kuldajastu algab nüüd. 2. Kuulutab välja kriisiolukorra lõunapiiril. 3. Peatab ebaseadusliku immigratsiooni. 4. Saadab välja kõik ebaseduslikult riigis olevad kriminaalid. 5. Ameerika hakkab naftat puurima. 6. Taastab USA autotööstuse. 7. Annab töökohad tagasi neile kes Corona vaktsiinist keeldumise tõttu jäid tööst ilma. 8. Nimetab Mehhiko lahe Ameerika laheks. 9. Võtab tagasi õigused mis on Ameerikal Panama kanalile. 10. Laiendab USA territooriumi. 11. Viib lipu planeedile Mars. 12. Tahab olla rahutegija, läbi sõdade kuhu Ameerika ei sekku. 13. Ameerikas on vaid 2 sugu: mees ja naine. 14. America first, make America great again.

Preisi militaarteoreetik Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz on kirjutanud, et sõda on poliitika jätk teiste vahenditega.    Poliitika on defineeritud kui protsess mille käigus teatud grupi tahe lepitakse kokku ja asutakse seda kehtestama, et sellega suunata üldsuse käitumist ning tegevusi. Sõda on relvastatud konflikt, kus surutakse ühele osapoolele peale teise huvisid, tahet, ideoloogiat.  Siit võib järeldada, et sõda on vahend poliitika jõuga peale surumiseks.   Sõja nagu igasuguse muu tegevuse edu määravad selleks eraldatud vahendid ja nende juhtimine. Sõjas juhivad neid vahendeid kindralid.  Vahendid sõja võitmiseks määratakse kindlaks strateegiatega, ehk siis starteegia on vahendite valimine lõppeesmärgi saavutamiseks. Taktika on nende vahendite kasutamine lõppeesmärgi saavutamise toetamiseks.  Kas kindralid on taktikalised juhid, kui vahendid eraldatakse poliitikute poolt? Ajaloost me teame suurte strateegidena kindraleid Sun Tzud, Julius Cesar...