Postitused

200 aastat Borodino lahingust

7 septembril 2012 tähistati Venemaal 200 aasta möödumist kuulsast Borodino lahingust. Seda heitlust enne Moskvat Napoleoni ja Kutuzovi üksuste vahel peetakse üheks jubedamaks tapatalguks 1812 kampaania ajal. Prantsusmaa keiser tunnistas seda aastaid hiljem, öeldes: „Üks kohutavamaid lahinguid minu jaoks oli see mille pidasin enne Moskvat. Prantsuse sõdurid näitasid ennast võidu väärilistena, aga venelased näitasid ennast võitmatutena.“ Borodino väljadel kaotasid Prantsuse väed lahingus 35 tuhat meest, tsaari Venemaa üksuste kaotused olid 44 tuhande mehe suurused. Lahingus osalenud vaenutsevate poolt suurused oli enam vähem võrdsed prantslastel 133 tuhat ja venelastel 154 tuhat meest.  Igal lahingul on oma eellugu, igal sõjal on oma proloog. Miks otsustas Napoleon Venemaale kallale tungida? Mis viis paljude Euroopa aadlike poolt imetletud sõjapealiku niikaugele, et ta astus oma endise liitlase vastu sõjakäigule? Et sellele vastust leida peab alustama 7 aastasest sõjast (175...

Hybrid Warfare on the Rise: A New Dominant Military Strategy?

I must say that I don’t like the term hybrid warfare, its sounds far too nice. We all know that the Toyota hybrid is a very modern, ecologically clean, friendly, and technically sophisticated machine. Putting the word hybrid in front of the word war is like trying to soften the cruelty of Putin’s regime when he ordered the annexation of Crimea and initiated the armed conflict in eastern Ukraine. War is ugly, believe me, I have seen it; there is nothing friendly or clean about it. Regarding the term ‘war’, Sun Tzu wrote that ‘the supreme art of war is to conquer the enemy without battle’ already in 513 B.C. The annexation of Crimea was a well-conducted strategic act that must be defined as war. War is war. But why talk about the events that took place in Ukraine using such terms? Putin’s team has implemented several new tactics in his approach to strategic combat. I would like to bring your attention to CRIMINALITY as an aspect of the new hybrid war. What do I mean by that? ...

Suurtükid Napoleoni sõdades

Napoleon oli suurtükiväelane, seda tunnistasid ka tema juhitud lahingud. Ta oli üks esimesi kindraleid, kes oskas ära kasutada koondatud suurtükitule efektiivsust. Napoleon uskus, et jalaväe kaotusi aitab vähendada toetuseks antav suurtükituli. Aastaks 1815 oli Prantsuse suurtükivägi üks professionaalsemaid Euroopas. Juba enne revolutsiooni (1789–1799) oli ta saanud omale uued relvad ja doktriini – tänu kindralleitnant Jean-Baptiste Gribeauval’le (1715–1789). Aastal 1803 viis Napoleon läbi suurtükiväe modifitseerimise, mis sisaldas kaliibrite vähendamist kolmelt erinevalt kahuri- ja ühelt haubitsamargilt kahele kahuri- ning ühele haubitsamargile. Organisatsioonid Kõik selle ajastu armeed koondasid oma suurtükid parema administreerimise nimel pataljonidesse ja rügementidesse, aga lahinguväljal ei kasutatud neid kunagi selliselt, taktikaline üksus oli alati patarei. Napoleoni suurtükkidest kõneldes räägime välisuurtükkidest. Suurtükiüksused eksisteerisid sel ajal kahel k...

Musketid Napoleoni sõdades

Dumas „Kolme musketäri” kangelased võitlesid põhiliselt rapiiridega. Ometi pärineb musketäride kui väeliigi nimetus tulirelvast – musketist. Ning just musket oli see relv, mis omal ajal lahingutaktika täiesti ümber kujundas. Mis on musket? Musket on eestlaetav pikk püss. Selle leiutamise au kuulub ilmselt hiinlastele, igatahes nimetab musketit Hiina sõjandusteadlane Huo Long Jing oma 14. sajandil ilmunud teoses. Euroopasse (algselt Hispaaniasse) jõudsid musketid 1500. aasta paiku. Kuueteistkümnendal sajandil tõrjus musket jalaväelase relvana vibu ja ammu välja. 18. sajandil oli musket juba jalaväelase peamine relv. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal oli kasutusel sileraudne eestlaetav musket. Täägi külge ühendamine, ränikiviga tuleluku ja rauast rammimisvarda kasutuselevõtt, samuti odavate nitraatide avastamine ja tõhusama püssirohu tootmisprotsessi käivitamine lubas rohkem toetuda üksuste tulejõule. Vaatamata täiustustele oli musketitel mitmeid puudusi. Pe...

Uue sõja autod

Teises maailmasõjas said üheks modernse armee tunnuseks ameeriklaste poolt kasutatud Willys MB. Pärast lahesõda, 1991 aastal, omandas samasuguse tuntuse järgmise põlvkonna militaarsõiduk HMMWV (High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicle – kõrge mobiilsusega mitmeotstarbelised ratassõiduk) ehk rahvakeeli Hummvee. Ameerika armeel on praegu ligikaudu 120 tuhat HMMWV-d. Iraagi sõjas kasutati 19 tuhat masinat, lisaks on Iraagi armee ostnud juba ligikaudu 4 tuhat HMMWV-d. Arvukus tähendab menu? Mitte alati. Hummvee, nagu ta eelkäijadki, oli loodud klassikalise, rindejoonega sõja jaoks. Seal tead, et ees on vaenlane, taga aga omad. Kui väga hätta jäid, võisid auto all tule eest varju otsida – soo oli kõige ohutum koht. Ent tänastes, rindejooneta sõdades oht tihti altpoolt just varitsebki. Nii Iraagis kui Afganistanis on liitlasvägede tehnika kannatanud eeskätt just miinide läbi. Ning rünnakuks altpoolt polnud valmis ükski sõjaväeauto – isegi Hummvee. Uued lahinguautod on aga juba olem...

Tark rahvas

Käisin Singapori ametiasutustele rääkimas mõjutustegevusest internetis ja väljakutsetest mida pakub sotsiaalmeedia. Kohalikud britid rääkisid, et eestlased on selles väikeriigis positiivseks eeskujuks saanud. Meie kuvand kui edukast ja innovaatilisest riigist motiveerib Singapori ametnikke õppima Eesti kogemustest. Kohtudes kohalike ekspertidega oli mul hea kuulda kui regulaarsed külalised on Eesti kübereksperdid ja ärimehed kohapeal. Hotellis telekat vaadates sattusin oma valkonda käsitlevale saatele, kus räägiti noori ähvardavatest ohtudest internetist, näiteks hoiatati seal lapsi tagajärgede eest mida võib oma alasti pildi saatmine tundmatule sõbrale kaasa tuua. Kohtudes kohalike teadlaste ja ametnikega käis mitu korda läbi sõnum, we want to built smart nation, we want to become smart society ! Rääkisime ka artificial intelligence ärakasutamisest botnettides ja machine learningu olulisusest mõjutustegevuse tuvastamisel. Kokkuvõteks jäi mulle mulje, et Singapore on aru saanud,...

Kuidas StratCom päästis ühe õnnetu reformi!

Aastal 2012 kui mind määrati kaitseväe teavitusosakonda juhtima, esimese asjana reorganiseerisin selle institutsiooni strateegilise kommunikatsiooni osakonnaks, kus enam ei tegeletud reageeriva ja tulekahjusid kustutava tegevusega vaid ka proaktiivse, ette vaatava kommunikatsiooniga. Uue kaitseväe juhataja reform kaitseväe pisendamiseks oli lõpusirgel, jäänud oli vaid selle auditooriumidele ette kandmine. Juhataja käis murest murtuna ringi, sest ei olnud oma tahte läbisurumisel kohanud kiiduavaldusi ja ovatsioone. Ainuke kes teda toetasid oli ministeeriumi veel nooremad ametnikud, kellel kaitseväe kogemus puudus või siis vanast harjumusest kiitsid kõigele takka. Lisaks käis tema kannul see ristimantli skandaal. Juba kohe alguses sai mulle selgeks, et see staapide sulgemine vähendab Eesti kaitse juhtimist märkimisväärselt kuid, kuna olin olnud Eestist pikalt eemal siis lootsin, et kaitseväe helgemad pead on sellega pingsalt tegelenud, ning mul pole mõtet üksinda hakata selle vastu v...