Aivar Jaeski

 2020 aasta viimases ajakirja "Sõdur" numbris äratas minu tähelepanu anonüümne artikkel pealkirjaga "Maakaitseringkonnad ja nende juhtimine." Kaitseväes on kirjutada oskajate arv päris piiratud, seega  tihtilugu ilmutatakse pressiohvitseride artikleid kindralite või väljamõeldud nime all, selle artikli juures ei ole isegi viitsitud nime välja mõelda vaid autorina on umbisikuliselt ära nimetatud Põhja maakaitseringkond. 2013 kui Riho Terras oma meeskonnaga kaitseringkonnad ära kaotas ja selle eest terava kriitiku osaliseks sai, siis jooksu pealt mõtles tema lähedane sõber Vallo Toomet välja hädavale, et ringkondade ülesanne läheb kaitseliidule. Hüüdlauseks see jäigi, ühel õppusel tahtsin Kiiliga, kes sel ajal oli kaitseliidu ülem, arutada NATO poolt pandud tsiviil militaar koostöö ülesannete täitmist, ta saatis ta mu otsesõnu p..rse. Kiili on teada tuntud oma ropu suu poolest. Need ülesanded mida kaitseringkonnad enne kaotamist 2013 tegid reservüksuste arvestusega ja...

Hakkame ennustama. Esmalt tuleb fikseerida olukord ja natuke analüüsida põhjuseid. Fakt on see, et kui kriis mööda saab elame uues maailmas. Kohati ma isegi mõtlen, et see olukord on tekitatud, et lahendada mõned probleemid. Nagu näiteks: a) Euroopa vähene sündivus. Eesmärgiga, et pered lapsi teeksid on mehed ja naised sunnitud koos kodus aega veetma nüüd rohkem. Eeldada võib sündide kasvu Euroopas, kahjuks laieneb sama skeem ka muule maailmale kus liikumiskeelud kehtestatakse, ehk siis toimub taas maailma rahvastiku kasv. b) Meil on liiga palju abitegevuslasi, pehmete teemadega tegelejaid, meelelahutajaid ja liiga vähe tegelike väärtuste loojaid. Kriis korrastab turgu ja suunab tööjõu sinna kus teda rohkem vaja. Tekib ressursside ümberjagamine, mis toob kaasa loodetavasti meelelahutusmaailma kvaliteedi tõusu, sest sellega hakkavad tegelema tõeliselt pühendunud inimesed. c) Me reisime ja tuiskame ringi liiga palju saastades enda ümbrust ja loodust. Kindlasti mõeldakse nüüd rohkem k...

Huvitav artikkel. https://edasi.org/52977/igor-kaasik-lopetame-laste-kollitamise-lopetame-kohe-kooliopetaja-kolumn/?fbclid=IwAR0brXipg6KdTsUS4Nn8G1j54gWBGk9WE5iWEXm8vutHzeeXeOjqtaMghkk Maailm on palju informeeritum kui kunagi varem, kahjuks mitte palju targem. Õpetajatel on tähtis roll kujundada meie järgmist põlvkonda, orienteerudes samal ajal selles infotulvas. Selle juures jäävad ka nemad siiki vaid inimesteks, kes pole üldistest mõjutustest kaitstud. Kust leida tarku õpetajaid, kes õpetaksid tarku ajakirjanikke, kes omakorda oskaksid paanika tekitamise asemel kvaliteetset, õiget ja õiglast infot jagada? Öeldakse, et õpetaja, ajakirjaniku, politseiniku, päästja ametid on need mida ei tehta raha eest, neid tehakse pühendumise ja missioonitundega. See on nagu vabandus, et hoida palgad madalad. Ometigi on ka nemad vaid inimesed, kes tahavad elada täna, mitte kunagi tulevikus, tahavad näha maailma, töötada, puhata, areneda ja olla tunnustatud. Kas kõik on nüüd halvasti? Mitte ...

Olen metsamehe poeg, oskan puud langetada ja teda istutada. Olen mõlemat teinud ja mitte üks kord. Diskusioon katastroofist, mis meie metsades valitseb, on minu jaoks ületanud hea maitse piiri. Meie lugupeetud "looduslapsed" külvavad hirmu ja ahastust, teiselt poolt väidetakse, et asjad lähevad hoopis ülesmäge. Pendel kõigub ühest servast teise. Ajakirjandus, nagu ikka, võtab nõrgemat toetava hoiaku (seda Stokholmi sündroomi peaks lausa sügavamalt uurima, kui keegi oskab soovitada kirjandust selle kohta). Ma olen nõus väitega, et meie metsades pole asjad korras. Peale metskondade kaotamist, tegelikult kadus kontroll metsade üle ja mitte ainult kontroll, samuti metsade hooldamise ning arendamise üle kadus ülevaade. Kurb on vaadata, kuidas esivanemate poolt kaevatud kraavid ja sihid umbe kasvavad ning pinnas metsas soostub, mis toob kaasa elujõus puude jalapeal mädanemise. Kes ei usu vaadaku Tartu maantee ääres kasvavat metsa, kui linnast välja sõidate. Lisaks sellele Eesti v...

Vabaduse monumenti (läti keeles Brīvības piemineklis).  See on pühendatud Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.  Mälestusmärk avati 1935. aastal, ta on 42 meetri kõrgune.  Monument on valmistatud graniidist, lubjakivist ja vasest.  Kujule otsa vaadates kõige alumises osas, natuke tagumises küljes jäävad valgesse lubjakivisse raiutud bareljeefid. Vasakpoolsel on kujutatud sõduris kes võitlesid vabadussõjas ja paremal laulupeolised, rahvariietes.  Järgmisel kõrgusel nurkades seisavad paremal isamaa kaitsjad nende taga järgmisel nurgal seisab perekonda tähistab grupp. Nende kahe kuju vahel on kujutatud sõdurid, kes lähevad rünnakule üle raudsilla, seda bareljeefi nimetatakse bermontjaadiks.  Vasakul ees töömeeste grupp, kelle taga, järgmisel nurgal seisab tarkade/õpetatud meeste grupp. Nende vahel on bareljeef, mis kujutab 1905 aasta revolutsiooni sündmusi.  Otse ees sambal on kiri “Isamaale ja Vabadusele”. Selle kirja kohal seisab ema Lätimaa, k...

Käisin teist korda Aasias konverentsil kus tegin ettekande infojulgeolekust. Kutsujaks oli GovInsider, firma kes tegeleb kohapeal riigiettevõtete nõustamisega. Olen Aasias külastanud eelnevalt vaid kriisipiirkondi ja seepärast mul mingit vaimustust sinna reisida polnud. Juulis külastasin Singapuri ja sain väga positiivsete emotsioonide osaliseks. See maa on sõbralik ja turvaline, turistina ei pea sa tundma ahistatuna kerjuste või muude tegelaste poolt. Seekord Taimaal seevastu pettusin, sest seal nähti sinus esmajärgus kõndivat rahakotti. Esimesel korral pani FINAIR mind lennureisil istuma keskmisse ritta, kõige keskele. See ei olnud eriti meeldiv kogemus, isegi kui naabriks oli kõhetu kuju. Tagasilennul sain vahetada oma koha ühe Eesti perekonnale mugavamaks, et nad üheskoos saaksid olla, nii sain vahekäigu äärde istuma. Taimaale lennuks ostsin omale eraldi 60 EUR eest koha kus oleks ruumi jalgadele, aga vaatasin, et see võrreldes teiste reisijatega mulle küll mingit eelist ei an...

Venemaale oleme osa lähivälismaast ehk nende mõjupiirkonnast. Nii peab vana impeerium meid koos teiste endise Nõukogude vabariikidega osaks Vene maailmast ehk Russki Mir-st, kellest on ilma jäädud vaid tänu ajutisele USA-le allajäämisele. Valdava osa eliidi suhtumisest iga riigikorra ajal võimu suhtes on olnud pugejalik. Ehitasid ju sotsialismi üles endised aadlikud ja tänase kapitalismi endised kommunistid. Paindlikkus annab võimaluse säilitada juurdepääsu ressurssidele, ressursid tagavad ülejäänu. See tees kehtib igas süsteemis, ka lääne omas, ka meie omas.