Aivar Jaeski

Lugupeetud õpilased, õpetajad, daamid ja härrad! Kätte on jõudnud aeg teha poolaasta kokkuvõtteid. Kooliaasta algul ma rääkisin teile õppimise põhitõdedest. Sellest, et kooliskäimise eesmärk on õppida õppima. Õppimise oskust on vaja selleks, et elus paremini hakkama saada, sest elu on kestev enese täiendamine, uute asjade omandamine, uute olukordade lahendamine.  Elame alalises muutumises. See tähendab, et õppimine teie elus ei lõpe kooliteega, vaid kestab ka peale seda, tööd tehes, täiskasvanu elu elades. Täna õpilastena, noorukitena, on teil lihtsam tarkust omandada.  Kooliaasta algul rääkisin ka sellest, et õppimine on pingutus ja selleks, et häid hindeid saada tuleb pingutada ja meelde jätta. Et paremini meelde jätta tuleb olla tähelepanelik, luua seoseid, õpitu kinnistamiseks tuleb korrata. Selleks, et õppimine paremini läheks, tuleb oma keha toita ja anda puhkust.  Õppimine on pingutus. Meie koolis on hindamise pinget vähendatud läbi veerandite hindamiste kaotamise,...

1. Ameerika kuldajastu algab nüüd. 2. Kuulutab välja kriisiolukorra lõunapiiril. 3. Peatab ebaseadusliku immigratsiooni. 4. Saadab välja kõik ebaseduslikult riigis olevad kriminaalid. 5. Ameerika hakkab naftat puurima. 6. Taastab USA autotööstuse. 7. Annab töökohad tagasi neile kes Corona vaktsiinist keeldumise tõttu jäid tööst ilma. 8. Nimetab Mehhiko lahe Ameerika laheks. 9. Võtab tagasi õigused mis on Ameerikal Panama kanalile. 10. Laiendab USA territooriumi. 11. Viib lipu planeedile Mars. 12. Tahab olla rahutegija, läbi sõdade kuhu Ameerika ei sekku. 13. Ameerikas on vaid 2 sugu: mees ja naine. 14. America first, make America great again.

Preisi militaarteoreetik Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz on kirjutanud, et sõda on poliitika jätk teiste vahenditega.    Poliitika on defineeritud kui protsess mille käigus teatud grupi tahe lepitakse kokku ja asutakse seda kehtestama, et sellega suunata üldsuse käitumist ning tegevusi. Sõda on relvastatud konflikt, kus surutakse ühele osapoolele peale teise huvisid, tahet, ideoloogiat.  Siit võib järeldada, et sõda on vahend poliitika jõuga peale surumiseks.   Sõja nagu igasuguse muu tegevuse edu määravad selleks eraldatud vahendid ja nende juhtimine. Sõjas juhivad neid vahendeid kindralid.  Vahendid sõja võitmiseks määratakse kindlaks strateegiatega, ehk siis starteegia on vahendite valimine lõppeesmärgi saavutamiseks. Taktika on nende vahendite kasutamine lõppeesmärgi saavutamise toetamiseks.  Kas kindralid on taktikalised juhid, kui vahendid eraldatakse poliitikute poolt? Ajaloost me teame suurte strateegidena kindraleid Sun Tzud, Julius Cesar...

Lugupeetud gümnasistid, õpetajad, daamid ja härrad. Mina õppisin keskkoolis venestamise korra ajal, aastatel 1981-1984. Nõukogude võim tahtis asendada kristlikud tähised enda omadega, nii vahetas jõuluvana külmataadi ehk Ded Morozi ja tema abilise lumehelbekesega ehk Snegurotskaga . Need tegelased on venemaal rohkem tuntud. Uus religioon, mida meie koolis õppisime oli ateism, jumala eitamine. Kirikuid põlati, usklikke häbistati, lastel keelati käia kirikus. Õpetajad seisid Suure-Jaani kiriku ees ja kirjutasid üles nende laste nimed, kes jõululaupäeval teenistusel osalesid. Käitumishinne alandati ja ähvardati koolist väljaheitmisega. Need on minu noorusmälestused. Kui Eesti sai vabaks siis toimus muutus ka suhtumises religiooni. Kirikud olid taas inimesi täis, kõigil  oli taas lootus, et Eestis läheb elu paremaks. Osadel läkski, aga paljudel läks elu raskemaks, sest seoses venemaa turu ära kukkumisega ootasid Eestis ees rasked majanduslikud ajad. Kolhoosid kadusid, tehased müüdi, i...

Koolisõrmuse üleandmise tseremoonia kõne Head õpetajad, armsad gümnaasiumi lõpetajad, daamid ja härrad! Täna on see päev, kus te saate kätte esimese märgi, et teie kohustuslik koolitee hakkab lõppema. Saate kätte koolisõrmuse!  Koolisõrmus ei ole lihtsalt ehe. See on nagu ametlik tõend, et te olete gümnaasiumi üle elanud ja et teate, kuidas lahendada ruutvõrrandit või vähemalt oskate guugeldada, et leida juhis kuidas seda teha. See sõrmus sümboliseerib, et te ei ole enam lihtsalt õpilased – te olete inimesed, kes suutsid taluda õpetaja Annelid, õpetaja Evelini, treener Andrest, administraatorit Annet, huvijuht Siivit, kokka Aimet, õppejuht Katrinit ja teisi õpetajaid, koolitöötajaid. Koolisõrmus tähistab seda te suutsite öisest skrollimisest või arvutimängimisest väsinud näod tuua koolipinki, teha grupitöid, teste, tunnikontrolle ja palju muud. Iga kord, kui sõrmusele pilgu heidate, tuletab see meelde, et olete saavutanud midagi olulist. Olete seljatanud väljakutsed, õppinud tundma...

Tuleb tunnistada, et Eesti haldusreform teenib ainult ühte eesmärki, so tuua inimesed tõmbekeskustesse ning maaelu välja suretada.  Nüüd on meil linnad kus pole enam linnapeasid ja maakonnad mida nimetatakse linnadeks. Paistab, et eesti keeles peame ümber defineerima linna kui termini ja linnapea ameti üldse jätma Tallinna eripäraks.  Linnastumine on ülemaailmne trend ütlete. Kas me peame kõike trende järgima? Kas riik peab järgima vaese India või Afganistani mudelit ja tooma inimesed ühte kohta, kus saab neid lihtsamalt teenindada ja kontrollida.  Paistab, et selle eesmärgi nimel oleme lõhkunud toimiva riigi arengumudeli ja täna peame makse ning koormisi tõstma. Varem suutsid vallad koole üleval pidada, õpetajatele isegi preemiat maksta, nüüd ei suudeta enam kombinaatkoolides korralikku toitlustamist korraldada, raha jääb puudu. Seda vaatamata sellele, et pidevast kokku tõmbamisest Eesti riigi eelarve muudkui kasvab. Selline tunne, on et ratsionaliseerijate armee on riig...

Mis on riik? Territoorium, inimesed ja kokkulepped mis on seadustega raamitud ehk võimu teostamine. Kuidas sõlmitakse kokkuleppeid ja vormistatakse seaduseid? Selleks peab olema ühtne arusaamine ja ühtne mõistmine. Kuidas kõige lihtsamalt saadakse üksteisest aru? Vastuseks on, et rääkides ühtselt arusaadavat keelt.  Vana kreeka definitsioonist lähtuvalt moodustab riigi rahvas, kellel on ühine keel, kultuur ja ajalugu. Meie põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. Kahjuks on järjest enam ja enam Eestis neid asutusi ning kohti, kus eesti keelega enam hakkama ei saa. Teenindav personal räägib enamasti vene või mõnes muus keeles. Meelde tuleb artikkel kus meditsiiniõde lahkus töölt, kuna ta ei saanud venekeelses kollektiivis enam hakkama. Sama on juhtunud ka õpetajatega mitmes Tallinna lähedases koolis. Ise sain kogemuse  vanalinna restoranis, kus teenindaja palus mul muus keeles ennast selgeks teha ja ladu...