Aivar Jaeski

Tänapäeval räägitakse palju lõhestamisest ja desinformatsiooni kampaaniatest. Enamasti on sellest rääkijad võimul olijad või võimule lähedal olevad inimesed. Tegelikult on selle taga oma tegemata jätmiste ja arrogantsete otsustega tehtud vigade delegeerimine allapoole, nendele inimestele, kes on frustreerunud nendest rumalustest ja ignorantsusest ning tahavad juhtide vigadele tähelepanu juhtida.  Juhid peavad aegajalt tunnistama, et ka nemad teevad vigu. Kui nad seda ei teeks siis oleksid nad jumalad! Küsimus on kuidas juhid neid vigu tunnistavad? Enamus, kes pikalt pumba juures ei suuda seda teha.  Ka kriitikud teevad vigu ja see on juhtide ülesanne selgitada kriitikutele miks nad nii otsustasid. Selgitused mis on mingi otsuse taga on kollektiivile oluline, inimesed on ratsionaalsed olevused ja oskavad järeldusi teha. Kui selgitamist ei ole harjutud tegema, või tehakse otsuseid omakasu eesmärgil, siis selliste otsuste õigustamiseks kasutatakse kriitikute sildistamist. Sildistatakse lõ

Minu 23 novembril Päevalehes avaldatud artikkel küsimustega, kas kaitseväe personalikulusid vähendatakse peale orkestri ja kaplanaadi koondamist, miks me maksame liitlaste siin viibimisele peale, kuigi NATO reeglid seda ette ei näe, ja miks me jätkuvalt vähendame kaitseväe juhtimisstruktuuri, jäid vastuseta. Eks vastamine on nõrkadele, pole vaja iga koera klähvimisele reageerida. Artikkel "Kindrali tuhanded okkad" mis ilmus 27 novembri 2021 Postimehes, kus kirjeldatakse kuidas kaitseväejuhataja kindral Herem ainuisikuliselt juhtis Eesti piirile traataia püstitamise reservõppust Okas 21, avas lõpuks minu silmad, mul tuli tõdeda, kui valesti ma riigikaitset olin käsitlenud.  Tegelikult on kõik, mis toimud meie ümber, osa suurest demilitariseerimise plaanist. Mina rumaluke ikka veel olen kinni Laaneotsa propageeritud laiapõhjalisest riigikaitse elluviimisest. Kaitseväge kui süsteemset organisatsiooni pole vaja, piisab kui on meil projektiohvitser, kes vajadusel tormab Padaorgu l

Eesti ajakirjanduses on kirjutamata reegel, et kõik mida kaitsevägi teeb seda ei kritiseerita. Riigikaitse teema on püha lehm seda ei tohi puutuda. Mine tea mis siis veel saada võib, meie iseseisvus võib vankuda ja vabadus ohtu seada. Ajakirjanikud esitavad hambutuid küsimusi ja saavad ümaraid vastuseid. See on viinud riigikaitse juhid sellisesse mugavustsooni, kus neil on tekkinud puutumatuse tunne. Nad arvavad, et neile on kõik lubatud.  KVÕÜAs õppinud noored ohvitserid on lugenud Clausewitzi ja teava, et sõda on poliitika jätk teiste vahenditega, ehk süsteemis karjääri tegemiseks peab poliitmasteritele meele järgi olema, see omakorda on hävitanud meie militaarkompetentsi ja asendanud juhtimise võime pugemisega. Endise kaitseväelasena, võtan endale vabaduse ja vaevaks esitada neid küsimusi mida ajakirjanikud ei julge/oska/taha/viitsi esitada.  Eesti saadab Poola piirile 100 kaitseväelast!!! Sõprade aitamine on püha asi, seda ei saa seada kahtluse alla. Mul pole isiklikult selle vastu

 Täna paistab, et Putini plaan on luua aastaks 2024, kui ta peab oma presidendi posti üle andma, liitriik, kuhu kuuluvad Vene Föderatsioon oma kubermangude ja vabariikide ning Valgevene, võibolla veel mõned satelliidid nagu Kaukaasiast ja ... Nii saaks Putin oma presidendi paguneid säilitada, ta oleks nagu Gorbatsjov ja Lukasenko saaks olla nagu Jeltsin :) Ukraina ründamine - väheusutav, pigem Gruusia või Moldova. Baltikumile peavalu tekitamine - järjepidev. Põhimõtteliselt ongi rõhuasetus 3B vahel roteerunud. Leedu on viimasel ajal koguaeg paha, seega Eesti ja Läti vahetavad oma asukohas nn Vene sõbratsoonis. Hetkel on Läti paha ehk järgmisena on Eesti kord. Millal see algab sõltub paljuski juhusest, sest Putini poliitika on oportunistlik, otsib võimalusi (oportunities).

Olen üks nendest kes on Iraagis käinud, õigemini osalesin NATO väljaõppemissioonil Iraagis ja elasin 2008 pool aastat Bagdadis. Minu vastutuse all olid ka kohalikest elanikest tõlgid, kellest enamus olid mehed. Kõige suurem soov nendel tõlkidel oli tagasi saada internetiühendus oma tööruumidesse. Kahjuks olid kohalikud mehepojad NATO internetiühendust kasutanud enamasti pornofilmide vaatamiseks, seetõttu me neile seda võimalust ei taastanud. Enne missioonile minekut lugesin läbi Muhamedi eluloo, et saada teada kellega mul seal kohapeal tegemist tuleb. See 1932 aastal saksa keeles välja antud raamat andis mulle päris huvitava ülevaate Islami religioonist. Kõige huvitavam aspekt Islami puhul on tema ratsionaalsus. Põhimõtteliselt ta lubab sul kõike teha. Kristlusel on kümme käsku mis usklikke piiravad. Me kõik teame neid keeldusid, et sina ei tohi tappa, varastada, petta jne. Nendest nõuetest on saanud meie ühiskonna moraali alused, vundament juriidikale jne. Islam püsib viiel sambal, põ

Meil on ropult vedanud, et oleme saanud Eesti iseseisvust juba 30 aastat nautida, seda 9 aastat rohkem kui meie esiisad, kes 1940 aastal hääletult alistusid ja vabaduse ära andsid. Loomulikult on sellele kaasa aidanud teistsugune poliitiline olukord maailmas, kuigi ka siin on mõningasi ohumärke õhus. Oli ju Eesti samuti Rahvaste liiga liige ja eeldati, et see organisatsioon hoiab ära kõik tulevased sõjad. Täna on Eesti ÜRO julgeoleku nõukogu ajutine liige, kuid ka see organisatsioon ei suutnud ära hoida Afghanistani valitsemise üle võtmist radikaalset islamit propageeriva usuliikumise poolt. Jah me oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed, aga väikeriigina on otsuseid langetavad seal ikka suured riigid, sest meil puuduvad võimed suuri asju lahendada. Oht meie iseseisvusele ei lähtu nendest organisatsioonidest vaid pigem sellest kui suurtel riikidel poliitilised suunad muutuvad või majanduslikud huvid mängus. Nii nagu see juhtus mitmel korral USA presidendi valimiste järel ja ka näiteks Nord

Mul oli ammu plaan külastada kõiki Eesti Vabadussõja mälestusmärke. Sel kevadel hakkasin seda ellu viima ja kuna mälestusmärgid asuvad enamasti kirikute lähedal, siis sain ma lisaks Vabadussõja mälestusmärkidele ka kirikuid pildistada. Eestis on väidetavalt kokku 214 kirikut ja ajaloolase Mati Straussi andmetel püstitati meil 170 Vabadussõja mälestusmärki. Tänaseks on mul 55 kirikut ja 33 monumenti üles võetud. Olen käinud neid pildistamas, Harjumaal, Järvamaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Mis mulle silma on jäänud? Esmalt võib öelda, et EELK on üks suuremaid kinnisvara haldajaid Eestis, kellel on objekte rohkem kui Selveril või Coopil. Ka võib öelda, et enamus kirikuid on kehvas seisus, seda eriti vanema päritoluga kirikud ning need mis asuvad väiksemates asulates.  Lõuna Eestis ehk vanal Liivimaal on Vene tsaari Katariina käsku, mille ta andis peale suurt katku,  surnuaiad kirikute ümbert enamasti likvideeritud. Nii on Lõuna-Eestis kirikuümbrused puhtamad, surnuaiad eemale viidud ja sell

 Varsti saame omale uue valitsuse, kaks poliitilises ideoloogias keskel asuvat parteid on lõpuks üksteist leidnud. Eelmise põlvkonna esindajate vihavaen on kõrvale heidetud ja Eesti ajalugu pöörab uue lehekülje! Ma kirjutan seda ilma irooniata.  Ideaalne muidugi oleks olnud kui Ratas oleks selle valitsuse peaminister, sest sellist kombinatsiooni me veel pole kogenud. Korra on Reform juba olnud valitsuses Keskerakonnaga, ma ei mäletagi mis põhjusel see küüslaugukoalitsioon kestis vaid 2 aastat. Endise sõjaväelasena on mulle intrigeeriv mis juhtub nüüd meie riigikaitsega. On ju Reformil 2 kindralit varnast võtta sellele kohale. Mõlemad on olnud totaalkaitse juurutajad ja kõikehõlmava riigikaitse tulised pooldajad. Kahjuks pean ka tõdema, et mõlemad olid truualamlikud poliitilised kutsikad, kes istusid vaikselt riigikaitsenõukogus, kui 2013 nende elutöö porri tallati poliitiliselt määratud järeltulija poolt ning kelle tehtud otsusel Eesti loobus kõikehõlmavast riigikaitsest. (Selle tulemu