Aivar Jaeski

Madridi tippkohtumise kõige suurem tulemus oli Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. Rõõm on suur, sest tänu sellele on meil nüüd Eestis lihtsam kaitsta. Nende riikide võimekused ja territooriumid saavad olema NATO kaitseplaanide legitiimne osa. Eesti sai oma territooriumile NATO diviisi staabi, eeldatavasti ka Läti ja Leedu. Segadus mille meie peaminister külvas oma väljaütlemisega NATO plaanides ette nähtud võimalusega Eesti vallutamise kohta 180-ks päevaks Venemaa poolt, näitas meie välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja peastaabi tegemata jätmisi. Kes küll jättis peaministri briifimata või tegi seda puudulikult? Paistab, et NATO kursustel on meie ametnikud ja ohvitserid vist pannud rõhu rohkem õllejoomisele, kui struktuuri ja protseduuride tundma õppimisele, või on tõesti vastasvõistkonna käsi ikka veel meie süsteemides kõvasti sees? Kahju on tõdeda, et enamus NATO struktuurides teeninud vanemohvitseridest lastakse kerge käeliselt pensionile, nii pole ka kompetents NATOst veel ...

Täna helistas mulle minu Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub. Meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.  Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski.  Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga minema löödud. NATOs lasti lahti üks endine sõjaväelane, kes kogemata oma Kosovo meeskonna foto saatis edasi PIIRATUD PowerPointi slaidi põhjal. Siin on tegemist NATO salajase klassifikatsiooniastme dokumendiga.  Samalaadne intsident juhtus Leedus kui nende president avaldas 2009 NATO plaanide nimed. Meie peaminister tõi välja juba konkreetsed numbrid, Tsiteerin err-i portaalis kajastatut: "... praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks ." Leedu presidendile Dalia Grybbauskaitele ei tehtud midagi ja paistab, et ka Kaja Kallas pääse...

  Raudse eesriide kukkumine tõi riigikaitse arendustesse uued tuuled. Arvati, et külm sõda on läbi ja maailma rahu on saabunud. Armeede ülesandeks nähti pigem ÜRO rahutegemise operatsioonide läbiviimine. Selleks enamus riike hakkas arendama ekspeditsiooniüksuseid, keda oleks võimalik kasutada ükskõik mis maanurgas maailmas. Lääne nõunikud, kes vabanenud idaeuroopa riikide kaitseministeeriumi ametnikke juhendasid propageerisid palgaarmeel põhinevat riigikaitsemudelit. Läti ja Leedu loobusid ajateenistusest ja läksid üle palgaarmeele. Eestis hoiti pikalt pea selge, sest kaitseväe juhid said aru, et väikeriigil on võimalik idast tulevale ohule vastu seista vaid kõiki oma ressursse mobiliseerides. See seisukoht pani suure pinge kaitseväe juhtidele, kellel tuli kogu aeg selgitada miks selline lähenemine tarvilik on. Seda kuni aastani 2013, mil uus juht, kes oli haritud Lääne sõjakoolis ja kes oli omaks võtnud sealse ekspeditsiooniarmee kontseptsiooni otsustas ka Eestis alustada ...

 Kõigepealt sõjast. Kes võidab selle sõja?  Vastus on, et mitte keegi. Ukraina ei suuda üksi tagasi võtta venemaa poolt vallutatud alasid. Lääne toetus relvade näol jääb selle saavutamiseks napiks, vaja oleks inimjõudu, mida lääs siiski ei eralda. Tõsi küll, relvatootjad siiski saavad sellest sõjast hea kogemuse oma süsteemide arendamiseks ja Ukraina saab olema moodsamalt relvastatud armee maailmas. Vahemärkusena tahan öelda, et pidasin siiani maailma parimaks tankiks Saksa Leopardi, kuid kuna ta pole pea üheski lahingus ennast tõestanud ja jäi ka seekord välja, siis jään teise koha omaniku Iisraeli  Merkavat eelistama. Venemaa ei suuda edasi tungida. Uued piirid jäävad hõõguma nagu verised haavad nende kahe riigi suhetes veel mitu põlvkonda. Selles suhtes pole lootustki, et venelased loobuvad kättevõidetust. Vene armee on saanud küll väikese võidu, vallutatud territooriumi näol, kuid kandnud päris suuri kaotuseid. Kindlasti muudab see allesjäänud sõjaväelased veel julmem...

 Ukraina sõda saab olema pikk ja põgenike tulv alles algas. Loodame, et läänemaailmal jätkub jõudu jätkata ukrainlaste toetamist ja selle pika perioodi jooksul ei võta võimust väsimus ning apaatsus, mis tavaliselt jälitavad kriisis elavaid inimesi. Kõige ohtlikumad on poliitikud, kes millegipärast meeleheitlikult helistavad Putlerile, edastavad meediasse tema jutupunkte tuumasõjast, keemiarelvast jne ning tahavad samuti maailma ajalukku mingil moel enda nime kirjutada.  Ohtlikud on ka väited, et Eestisse ei mahu enam liitlasi! Nõukogude ajal teenis siin kuni 100 tuhat punaväelast, lisaks veel nende pereliikmed. Täna kurta kui on siin 500 liitlast ja rohkem ei mahu on kurjast! NATO kaitseplaanid näevad ette heidutust, ärme seda peata. Nagu ma kirjutasin pole Eestil praegu vaja karta. Eesti saatuse otsustab Ukraina sõja tulem. Sellegi poolest oleks juba nüüd vaja teha järeldusi ja riigikaitse õigetele rööbastele tagasi pöörata! 1. Nii nagu vabadussõjas ei saanud Soome, Taani ega...

Kõigepealt Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem, ...võibolla veel paremini oli see ainult Vabadussõja teises pooles :) NATO kaitseplaanid mille koostamise juures ma olin on käiku läinud. Vastasvõistleja heidutamiseks suurendatakse siin kohalolevat liitlaste kontingenti. See on ok ja osa plaanist! Venemaa, kel on üks maailma suurim armee, ei ole suutnud siiani vallutada tervet Ukrainat, vaid ainult väikese osa. Tal ei jätku jõudu pidada sõda mitmel rindel, veelvähem NATOga ja meie oleme NATO.  Loodame, et läänemaailm toetab Ukrainat piisavalt ja ta peab vastu. Ilma lääne toetuseta nad vastu ei pea.   Tuumapommidega heidutamine on osa mängust, mida ei peaks tõsiselt võtma. Kui keegi seda kasutab, kirjutab ta oma surmaotsusele alla, sellest peaks aru saama ka kõige rumalam venelane. Kogu maailm pöörab temast ära! Ukrainast tulevad põgenikud, ka meile, sellega tuleb leppida, põgenikke tuleb aidata, paljud jäävad siia. Me peame tegelema integratsiooniga. Iga sõjaline ko...

2019 I predicted that Putin will initiate war in order to stay in power after 2024. Quote from my blog: “ Leaders who were long in power, sooner or later lose their connection with reality and believe in the exclusivity of their decisions. Solving a problem in Ukraine or creating a new tension that would allow Putin to declare a state of emergency, would give a legal opportunity to extend his stay in power for an unidefinite period, and in the event of a success, guarantee immunity for the rest of his life, is the most likely option. The question is just where and when the tension will be created? The military reform will end in 2020, it means the army has been modernized and prepared. The conflict must be short and victorious. War in Ukraine was an exercise what didn’t went as planned. Does Putin makes the next move in 2021 or 2022, important is that no one will be able afterword’s to associate event with an attempt to stay in power? This will be the most probable course of action...