Aivar Jaeski

Ukraina sõda kestab veel kaks aastat. Mis juhtub järgmisel kevadel? Kevadel meelitab Putler Valgevene sõtta. See võib toimuda koos Lukasenko surmaga või siis vaikse võimu vahetusega seal riigis. Peale Valgevene sõtta astumist saavutab Putin väikese edu Ukraina rindel, kuid see ei kesta kaua, sest lääs jätkuvalt toetab Ukrainat. Putini vägede edu on ajutine ja kaotused suurenevad. Nurka aetuna, suures hädas, kasutab Putin tuumarelva. Peab isegi kartma, et tuumalööke andakse Euroopasse ja Ameerikasse. See toob kaasa Läänemaailma sõtta astumise. Peale seda arenevad asjad natuke kiiremini. Esmalt kannavad Venemaa sõjalised üksused suuri kaotuseid peale rohkearvulisi raketilööke. Venemaa kaotab täielikult oma laevastiku. Lennuvägi on järgmine, mis kaugtulelöökidega likvideeritakse. Selline pommitamine kestab päris pikalt ja frustreerib vene tsiviilelanikke. Peale pooleaastast peataolekut ja Venemaa ÜROst väljaheitmist saadakse läänemaailmas üksmeelele ning peale ÜRO mandaadi kokku l...

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. See näitab kui kaugel eemal stateegiline juht seisab strateegilistest otsustest. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, mida hiljem püütakse kuidagi mätsida, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega. Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitsestrateegia on kehvake. Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juuulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb võidupüha paraadi kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos ning selle pärast ei andnud aastal 2002 Sirel, kes juhtisid sel ajal maaväge, mulle mitte ühtegi ajateenijat, rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimiseks. Välja aitasid mind sellest ja...

Mobilisatsioon toob kaasa küsimuse, millega me vastame? Välisministeeriumi kantsler ütles, et lääs räägib meie sõnadega. Kahjuks pole me temalt kuulnud teemaarendust venemaa mobilisatsiooni stsenaariumi kohta. Ajalugu areneb kiiremini kui kantslerihärra arvata oskab. Inimesed, kes on langenud mugavustsooni, tegelikult lohisevad sündmuste järel ja likvideerivad tagajärgi. Mis saab siis edasi. Kindlasti muutub olukord Ukrainas kriitilisemaks. Meie vastus saab olema veel suuremate relvatarnete ja väljaõppe abiga. Lääs kindlasti püüab Ukrainat survestada rahu sõlmimima ja vallutatud alade loovutamisega leppima, aga jätab lõppotsuse Zelenskõile. Relvadest kahjuks ei piisa. Juba Napoleon, kes oli manööversõja efektiivne kasutaja, ütles, et edukamad on need kellel on suuremad pataljonid ehk siis rohkem inimjõudu. Ukrainlastel hukkuvad sõjas paremad pojad, venelastel biomass. Sõjas on vaja rohkem inimressurssi, Ukrainas on mobilisatsioon juba ammu läbi viidud. Venemaa mobilisatsioon seob suure...

Madridi tippkohtumise kõige suurem tulemus oli Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. Rõõm on suur, sest tänu sellele on meil nüüd Eestis lihtsam kaitsta. Nende riikide võimekused ja territooriumid saavad olema NATO kaitseplaanide legitiimne osa. Eesti sai oma territooriumile NATO diviisi staabi, eeldatavasti ka Läti ja Leedu. Segadus mille meie peaminister külvas oma väljaütlemisega NATO plaanides ette nähtud võimalusega Eesti vallutamise kohta 180-ks päevaks Venemaa poolt, näitas meie välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja peastaabi tegemata jätmisi. Kes küll jättis peaministri briifimata või tegi seda puudulikult? Paistab, et NATO kursustel on meie ametnikud ja ohvitserid vist pannud rõhu rohkem õllejoomisele, kui struktuuri ja protseduuride tundma õppimisele, või on tõesti vastasvõistkonna käsi ikka veel meie süsteemides kõvasti sees? Kahju on tõdeda, et enamus NATO struktuurides teeninud vanemohvitseridest lastakse kerge käeliselt pensionile, nii pole ka kompetents NATOst veel ...

Täna helistas mulle minu Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub. Meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.  Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski.  Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga minema löödud. NATOs lasti lahti üks endine sõjaväelane, kes kogemata oma Kosovo meeskonna foto saatis edasi PIIRATUD PowerPointi slaidi põhjal. Siin on tegemist NATO salajase klassifikatsiooniastme dokumendiga.  Samalaadne intsident juhtus Leedus kui nende president avaldas 2009 NATO plaanide nimed. Meie peaminister tõi välja juba konkreetsed numbrid, Tsiteerin err-i portaalis kajastatut: "... praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks ." Leedu presidendile Dalia Grybbauskaitele ei tehtud midagi ja paistab, et ka Kaja Kallas pääse...

  Raudse eesriide kukkumine tõi riigikaitse arendustesse uued tuuled. Arvati, et külm sõda on läbi ja maailma rahu on saabunud. Armeede ülesandeks nähti pigem ÜRO rahutegemise operatsioonide läbiviimine. Selleks enamus riike hakkas arendama ekspeditsiooniüksuseid, keda oleks võimalik kasutada ükskõik mis maanurgas maailmas. Lääne nõunikud, kes vabanenud idaeuroopa riikide kaitseministeeriumi ametnikke juhendasid propageerisid palgaarmeel põhinevat riigikaitsemudelit. Läti ja Leedu loobusid ajateenistusest ja läksid üle palgaarmeele. Eestis hoiti pikalt pea selge, sest kaitseväe juhid said aru, et väikeriigil on võimalik idast tulevale ohule vastu seista vaid kõiki oma ressursse mobiliseerides. See seisukoht pani suure pinge kaitseväe juhtidele, kellel tuli kogu aeg selgitada miks selline lähenemine tarvilik on. Seda kuni aastani 2013, mil uus juht, kes oli haritud Lääne sõjakoolis ja kes oli omaks võtnud sealse ekspeditsiooniarmee kontseptsiooni otsustas ka Eestis alustada ...

 Kõigepealt sõjast. Kes võidab selle sõja?  Vastus on, et mitte keegi. Ukraina ei suuda üksi tagasi võtta venemaa poolt vallutatud alasid. Lääne toetus relvade näol jääb selle saavutamiseks napiks, vaja oleks inimjõudu, mida lääs siiski ei eralda. Tõsi küll, relvatootjad siiski saavad sellest sõjast hea kogemuse oma süsteemide arendamiseks ja Ukraina saab olema moodsamalt relvastatud armee maailmas. Vahemärkusena tahan öelda, et pidasin siiani maailma parimaks tankiks Saksa Leopardi, kuid kuna ta pole pea üheski lahingus ennast tõestanud ja jäi ka seekord välja, siis jään teise koha omaniku Iisraeli  Merkavat eelistama. Venemaa ei suuda edasi tungida. Uued piirid jäävad hõõguma nagu verised haavad nende kahe riigi suhetes veel mitu põlvkonda. Selles suhtes pole lootustki, et venelased loobuvad kättevõidetust. Vene armee on saanud küll väikese võidu, vallutatud territooriumi näol, kuid kandnud päris suuri kaotuseid. Kindlasti muudab see allesjäänud sõjaväelased veel julmem...