Aivar Jaeski

Eesti on NATO liige alates aastast 2004. NATO pakub alliantsi kuuluvatele riikidele kaitset, organiseerib ja tagab liitu kuuluva riigi tarbeks puuduvate võimekuste kompenseerimise ühistest vahenditest. Alliansi kollektiivse julgeoleku tarbeks vajalikud vahendid, nagu siiani on olnud lennuväljad ja radarijaamad, finantseerib NATO ühisest rahakassast. Nii on näiteks läbi aastate finantseeritud ühisrahadest radarijaamu jõukas Norras, või tagab lennuvälja käigusoleku Ungaris, või hoolitseb juhtimispuntide eest Saksamaal. See mis vahendeid allians oma kollektiivseks julgeolekuks vajab, selgitab välja ohuhinnag ja tagab kollektiivkaitseks vajalike võimekuste planeerimise protsess.  Teine oluline teema mida NATO on meile kohustuseks pannud on standardiseerimine, kõige olulisem on see olnud just logistiliste võimekuste ühtlustamiseks, et kui liitlaste väed saabuvad teise riiki siis on seal olemas valmisolek neid vastu võtta ilma suuremate komplikatsioonideta. Aastal 2017 kui mind reservi a...

18 mail 2022 esitasid Soome ja seejärel Rootsi suursaadik avalduse NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle taotlused NATO-ga liitumiseks. Tänaseks pole NATO seda avaldust rahuldanud. Põhiprobleemid on Türgi ja Ungari. Küsimus on miks pole diplomaadid suutnud survestada Ankarad ja Budapesti, et seda vastuseisu murda. Väga mugavalt öeldi diplomaatide poolt kohe protsessi alguses, et liitumisprotsess ehk siis liitumislepingute ratifitseerimine 30 riigi parlamentides võib võtta kuni aasta aega. Nüüd viidatakse valimistele!!! Aastat pikendatakse veelgi, võibolla veel üks aasta. Ajal mil käib sõda Ukrainas on selline aastane viivitus muidugi imelik, eriti olukorras kus tehniliselt on mõlemad riigid liikmeks olema täiesti valmis. Arvestades missugust kasu tooks Soome ja Rootsi integreerimine NATO kaitseplaanidesse, et meie regiooni kaitsta ja survestada Venemaad sõda lõpetama, siis on meie välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi passiivsus lausa kuritegu. Ma olen juba kirjut...

(minu kõne Sotsiaaldemokraatide üldkogul Jõhvis 14 jaanuar 2023)  Head erakonnakaaslased, daamid ja härrad! Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on riigikaitse peatükk alles kaheksas, kuid sellele vaatamata tahaksin rääkida riigikaitse tähtsusest. Üheksa aastat tagasi, aastal 2014, algas sõda Ukrainas. Sõda mida enamus Lääne-Euroopast suuresti ignoreeris. Alles möödunud aasta veebruarist, kui venemaa alustas pealetungi Ukraina pealinnale Kiievile ja intensiivistas operatsioone Ukraina ida ja lõuna piiride sees ning sellest tuleneva põgenike vooluga, toimus muutus. Läänemaailm ärkas ja tunnistas venemaa täiemahulist agressiooni Ukraina vastu. Eesti on saatnud Ukrainasse relvastust, humanitaarabi, aidanud põgenikke ja toetanud teda poliitiliselt. Ukrainat on aidatud ja aidatakse veelgi, kuni võiduni. Oht idas, aga jääb kestma ka peale Ukraina võitu, seda on näidanud ajalugu.  Mida me oleme teinud oma riigi tugevdamiseks selle ohu vastu? Endise kaitseväelasena pean kahjuks tõde...

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega. Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitse korraldus ei taga piisava koostööd liitlastega? Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb Võidupüha paraadi Kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos. Aastal 2002 augustis, kui vastutasin rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimise eest ei olnud kaitseväel ühtegi üksust rahvusvahelisele õppusele vastutegevuseks välja panna. Hädast välja aitasid mind sel ajal tuttavad kaitseliitlased malevapealikud, kellel oli samuti proble...

Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle liitlastega NATO alliansis. Venemaa sõda Ukraina vastu on pannud enamus riike, kes elavad agressori lähinaabruses, tegutsema ja astuma samme oma kaitsevõimete suurendamiseks. Eestis on valitsus otsustanud riigikaitse eelarvet suurendada ja panustab uute relvasüsteemide hankimisele. Raske on ennustada kui pikalt kestab sõda Ukrainas, endise kaitseväelasena kaldun arvama, et see sõda kestab veel kaua. See omakorda sunnib meie oma riigikaitse viimased arengud üle vaatama palju kriitilisema pilguga. Kahjuks oleme hakanud paljuski lootma oma liitlaste peale ja unarusse jätnud sellised võimekused nagu tsiviilkaitse, mis on meie riigi esmane kohustus, hoolitseda oma kodanike eest ka kriiside ajal. Teiseks on kogu riigistruktuuri juba aastakümneid õhukesemaks lihvitud, see on ka puudutanud riigikaitset. Täna on meil olukord, kus ei suudeta täita ametikohti enam NATO staapides, atašeede arv on viidud alla miinimumi. 2013 aast...

Ukraina sõda kestab veel kaks aastat. Mis juhtub järgmisel kevadel? Kevadel meelitab Putler Valgevene sõtta. See võib toimuda koos Lukasenko surmaga või siis vaikse võimu vahetusega seal riigis. Peale Valgevene sõtta astumist saavutab Putin väikese edu Ukraina rindel, kuid see ei kesta kaua, sest lääs jätkuvalt toetab Ukrainat. Putini vägede edu on ajutine ja kaotused suurenevad. Nurka aetuna, suures hädas, kasutab Putin tuumarelva. Peab isegi kartma, et tuumalööke andakse Euroopasse ja Ameerikasse. See toob kaasa Läänemaailma sõtta astumise. Peale seda arenevad asjad natuke kiiremini. Esmalt kannavad Venemaa sõjalised üksused suuri kaotuseid peale rohkearvulisi raketilööke. Venemaa kaotab täielikult oma laevastiku. Lennuvägi on järgmine, mis kaugtulelöökidega likvideeritakse. Selline pommitamine kestab päris pikalt ja frustreerib vene tsiviilelanikke. Peale pooleaastast peataolekut ja Venemaa ÜROst väljaheitmist saadakse läänemaailmas üksmeelele ning peale ÜRO mandaadi kokku l...

Kaitseväe juhataja Herem käis välja mõtte ajateenistust pikendada. Seda eelnevalt ilma konsulteerimata parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe ja teiste oluliste otsustajatega. See näitab kui kaugel eemal stateegiline juht seisab strateegilistest otsustest. Tundub, et tegemist on järjekordse sooloüritusega, mida hiljem püütakse kuidagi mätsida, nagu see juhtus orkestri ja kaplanaadi kaotamisega. Oletame, et Herem püüab algatada ühiskonnas diskusiooni. Mis selle taga on, kas aru saamine, et käesolev riigikaitsestrateegia on kehvake. Fakt on see, et juuni, juuli, august on kaitseväes olukord, kus mais reservi lastud ajateenijatele pole veel uusi peale tulnud ja juuulis teenistusse kutsutud on veel välja õpetamata. Seepärast teeb võidupüha paraadi kaitseliit, kel selle tähtpäevaga on vaid kaudne seos ning selle pärast ei andnud aastal 2002 Sirel, kes juhtisid sel ajal maaväge, mulle mitte ühtegi ajateenijat, rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle läbi viimiseks. Välja aitasid mind sellest ja...