Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2024 postitused

Kõne religioonist gümnaasiumi jõululõunal

Lugupeetud gümnasistid, õpetajad, daamid ja härrad. Mina õppisin keskkoolis venestamise korra ajal, aastatel 1981-1984. Nõukogude võim tahtis asendada kristlikud tähised enda omadega, nii vahetas jõuluvana külmataadi ehk Ded Morozi ja tema abilise lumehelbekesega ehk Snegurotskaga . Need tegelased on venemaal rohkem tuntud. Uus religioon, mida meie koolis õppisime oli ateism, jumala eitamine. Kirikuid põlati, usklikke häbistati, lastel keelati käia kirikus. Õpetajad seisid Suure-Jaani kiriku ees ja kirjutasid üles nende laste nimed, kes jõululaupäeval teenistusel osalesid. Käitumishinne alandati ja ähvardati koolist väljaheitmisega. Need on minu noorusmälestused. Kui Eesti sai vabaks siis toimus muutus ka suhtumises religiooni. Kirikud olid taas inimesi täis, kõigil  oli taas lootus, et Eestis läheb elu paremaks. Osadel läkski, aga paljudel läks elu raskemaks, sest seoses venemaa turu ära kukkumisega ootasid Eestis ees rasked majanduslikud ajad. Kolhoosid kadusid, tehased müüdi, i...

Gümnasistid said lõpusõrmused

Koolisõrmuse üleandmise tseremoonia kõne Head õpetajad, armsad gümnaasiumi lõpetajad, daamid ja härrad! Täna on see päev, kus te saate kätte esimese märgi, et teie kohustuslik koolitee hakkab lõppema. Saate kätte koolisõrmuse!  Koolisõrmus ei ole lihtsalt ehe. See on nagu ametlik tõend, et te olete gümnaasiumi üle elanud ja et teate, kuidas lahendada ruutvõrrandit või vähemalt oskate guugeldada, et leida juhis kuidas seda teha. See sõrmus sümboliseerib, et te ei ole enam lihtsalt õpilased – te olete inimesed, kes suutsid taluda õpetaja Annelid, õpetaja Evelini, treener Andrest, administraatorit Annet, huvijuht Siivit, kokka Aimet, õppejuht Katrinit ja teisi õpetajaid, koolitöötajaid. Koolisõrmus tähistab seda te suutsite öisest skrollimisest või arvutimängimisest väsinud näod tuua koolipinki, teha grupitöid, teste, tunnikontrolle ja palju muud. Iga kord, kui sõrmusele pilgu heidate, tuletab see meelde, et olete saavutanud midagi olulist. Olete seljatanud väljakutsed, õppinud tundma...

Haldusreform, järjekordne kobarkäkk ehk tahtsime, et oleks parem, aga edasi läks veel halvemini!

Tuleb tunnistada, et Eesti haldusreform teenib ainult ühte eesmärki, so tuua inimesed tõmbekeskustesse ning maaelu välja suretada.  Nüüd on meil linnad kus pole enam linnapeasid ja maakonnad mida nimetatakse linnadeks. Paistab, et eesti keeles peame ümber defineerima linna kui termini ja linnapea ameti üldse jätma Tallinna eripäraks.  Linnastumine on ülemaailmne trend ütlete. Kas me peame kõike trende järgima? Kas riik peab järgima vaese India või Afganistani mudelit ja tooma inimesed ühte kohta, kus saab neid lihtsamalt teenindada ja kontrollida.  Paistab, et selle eesmärgi nimel oleme lõhkunud toimiva riigi arengumudeli ja täna peame makse ning koormisi tõstma. Varem suutsid vallad koole üleval pidada, õpetajatele isegi preemiat maksta, nüüd ei suudeta enam kombinaatkoolides korralikku toitlustamist korraldada, raha jääb puudu. Seda vaatamata sellele, et pidevast kokku tõmbamisest Eesti riigi eelarve muudkui kasvab. Selline tunne, on et ratsionaliseerijate armee on riig...

Eesti riik, quo vadis?

Mis on riik? Territoorium, inimesed ja kokkulepped mis on seadustega raamitud ehk võimu teostamine. Kuidas sõlmitakse kokkuleppeid ja vormistatakse seaduseid? Selleks peab olema ühtne arusaamine ja ühtne mõistmine. Kuidas kõige lihtsamalt saadakse üksteisest aru? Vastuseks on, et rääkides ühtselt arusaadavat keelt.  Vana kreeka definitsioonist lähtuvalt moodustab riigi rahvas, kellel on ühine keel, kultuur ja ajalugu. Meie põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. Kahjuks on järjest enam ja enam Eestis neid asutusi ning kohti, kus eesti keelega enam hakkama ei saa. Teenindav personal räägib enamasti vene või mõnes muus keeles. Meelde tuleb artikkel kus meditsiiniõde lahkus töölt, kuna ta ei saanud venekeelses kollektiivis enam hakkama. Sama on juhtunud ka õpetajatega mitmes Tallinna lähedases koolis. Ise sain kogemuse  vanalinna restoranis, kus teenindaja palus mul muus keeles ennast selgeks teha ja ladu...

Diviisi staabi loomine oli säästuarmee jätkuprojekt

Olen korduvalt juba kirjutanud, et 2012-2013 kaitseväe vähendamine kahele brigaadile oli kohutav viga riigikaitse arendamise kohapealt. Täna on siis loodud kahe brigaadi kohale diviisi staap, kuhu loodetakse sõja korral meelitada ka liitlased ja siis antakse see diviis NATO kirdekorpuse juhtimise alla!!!! Miks see halb idee on? NATO tuleb ja kaitseb, ütlete.  Halb on ta sellepärast, et ära on unustatud lihtne tõsiasi, Eesti pinnal on sõjategevuse juhtimine Eesti riigi ülesanne. Sõda ei tähenda ainult vägede liigutamist, vaid tähendab ka elanikonna eest hoolt kandmist, taristu hooldamist ja varude jaotamise kohustust, riigi kui süsteemi tegutsemise jätkamist, ka sõja ajal on inimestel vaja infot, arstiabi, sotsiaalhooldust, toiduaineid, tulekahjude kutsustamist, kaitset kuritegevuse eest.  Paljud meie tunnustatud reserv ohvitserid peavad jätkama seal kus nad on: uudiseid tegema, lehti toimetama, korda valvama, toiduainetööstust juhtima, haiglas tavainimesi teenindama, apteegist...

Kõne Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi kooliaasta avaaktusel

Lugupeetud Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi õpilased, õpetajad, lapsevanemad, külalised, daamid ja härrad! Tere tulemast meie 2024/2025 õppeaasta avamise aktusele! On äärmiselt hea meel teid siin näha, et koos tähistada uue õppeaasta algust, mis toob endaga kaasa uusi väljakutseid ja võimalusi. Minu jaoks on see esimene kord alustada kooliaastat direktorina. Head õpilased, ajal mil teie puhkasite käisid teie õpetajad juba tööl ja valmistasid ennast selleks õppeaastaks ette. Meil oli ka koolitus, kus me tuletasime meelde lihtsaid põhitõdesid, mida õpetamise juures on vaja. Jagaksin siin ka mõnda seal korratud tarkust. Head õpilased, et elus hakkama saada, peate tarkust koguma, peate õppima. Koolis käimise eesmärk on eelkõige õppida õppima. Olete ju märganud oma vanemate puhul, et kui te lähete neilt abi paluma mõne keerulisema koolitööga, siis neil tihti ei tule lahendused ja vastused kohe meelde. See ei tähenda, et nad pole seda koolis õppinud. Ikka on, aga kohe ei pruugi vastus meelde...

1,6 miljardit

 Selle aasta gümnaasiumi lõpetajate matemaatika eksami tulemused olid alla keskmise. Sellest kehvast hinnetesaagist tegi uudise ka AK, aga see ei takistanud gümnasistidel kooli lõpetamist ja edasi ülikooli pürgimist. Vaadates debatti riigikaitse rahastamise puudujäägi üle ja kuulates neid selgitusi miks see laskemoona ostmise summa peaks just nii suur olema tekkis mul tunne, et ka Kusti ja Martin on matemaatikas tegelikult nõrgad olnud. Eeldame, et ründavate üksuste arv on õieti tuvastatud ja nende hävitamiseks mõeldud laskemoona vajadus ka  õige, siis küsimus on kas kogu selle moona laseb ära kahe brigaadi koosseisu kuuluvad 6 HIMARSi ja 12 suurtükki K9 Kõu? Kes sõjaväes käinud, tead, et iga relv suudab välja lasta teatud koguse laskemoona, peale seda muutub ta ebatäpseks ja isegi ohtlikuks. Ma pole raketiseadeldiste spetsialist ja olen kogenud olukorda, kus lastakse katjusha laenguid isegi vihmaveetorust, kuid ei usu, et 2 miljonit maksev ATACMS raketti saab nii teele saata....

Suvevaheaeg on saabunud!

 Lugupeetud õpilased, õpetajad, daamid ja härrad. Täna lõpetame selle kooliaasta. Ees on ootamas väljateenitud suvepuhkus, mõnedel teist suvetöö ja korduseksamid. Selle õppeaasta sees on olnud palju turbulentsi, tõuse-languseid, muresid ja rõõme. On olnud õppimise ja arengu aasta, nii nagu see oli ka eelmised õppeaastad. Kooliharidust on Suure-Jaanis pakutud juba aastast 1688.  Kuid arenemine ei toimu ainult koolis, me oleme osake maailmas ja kõik mis toimub väljaspool mõjutab ka meie koolielu. Uued tehnoloogiad nagu Chat GPT on tulnud ka meie kooli, uued mängude äpid segavad mõnikord õpilasi kodus koolitööde tegemisel ja kui vanemad ei keela siis meelitavad lapsi lubamatult kaua üleval olema, nii et koolitunnis ollakse väsinud ja apaatsed. Sõda Euroopas, Ukraina ja venemaa vahel, toob ärevust, nii et mõned vanemad võtab lapsed koolist ja kolivad Hispaaniasse või mujale nende arvates turvalisemasse riiki. Süvenev majanduskriis on jätkuvalt vähendanud meie kooli ja gümnaasiumi ...

Johann Köler 198

Täna tähistame siin meie kandi mehe Johann Köleri 198-ndat sünnipäeva. Ta on ESIMENE Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Ta on mees, kes peaks olema eeskujuks ja innustuseks kõikidele meile. Tagasihoidlikest oludest  pärit laps, tänu oma töökusele, visadusele, tagasihoidlikkusele, aususele ja andele sai AKADEEMIKUKS. Ta kuulus oma valdkonna eliidi hulka, liikus ringi maailma vägevate seas, õpetas Vene tsaari Aleksander II lapsi. Reisis maailmas ringi, elas Roomas, Pariisis ja Viinis, külastas Genovat, Firenzet, Milanot, veetis aega Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Tõeline maailmakodanik. Täna öeldakse sellise haardega inimese kohta TEGIJA. Kõike seda nähes , tehes ja kogedes ei unustanud ta kunagi kodukanti, ei unustanud Eestimaad. Ta inspireeris oma sõpra Carl Robert Jakobsoni kirjutama esimest isamaalist kõnet. Ta oli mees kes aitas luua Eest...

Igal oma mihklipäev

Olen peale kaitseväest lahkumist 2017 aastast alates saanud avameelselt rääkida sellest kahjust riigikaitsele mille korraldas Riho Terras. Martin Herem oli Terrase poolt valitud mantlipärija kellest teati, et tal pole julgust ega viitsimist eelkäia reformides muudatusi teha. Tegemist ju vaikse tiksujaga. See omakorda tõi võimule ambitsioonika Palmi, kes vanematele olijatele on meelde jäänud kui üks lakkamatu vinguja-viriseja. Tema tagasikutsumist Soome sõjakoolist isegi kaaluti, omal ajal. Kuperjanovi pataljoni praktikat poiss ei suutnud läbida, saadeti metsalaagrist koju. Ülejäänud tänased kindralid, istusid nagu kuldid rukkis või isegi olid Terrase meeskonnas kui Kaitsejõudude Peastaap muudeti kaitseväe peastaabiks ja seejärel kaotati ringkonnad, maa ja mereväe staabid, seetõttu saavad nüüd sõna ajakirjanduses enamasti vaid Palmi ja Heremi ülistajad. Kaitseministeeriumi tänaste ja endiste ametnike kiidulaul Palmi suunas on minujaoks piinlik.  Olen juba kirjutanud Terrase pattudes...

Kõne vabariigi 106 aastapäeva puhul Suure-Jaani vabadussõja mälestusmärgi juures

Lugupeetud õpilased, õpetajad, hea Suure-Jaani rahvas, Põhja-Sakala valla inimesed, daamid ja härrad!  Seistes siin, Amandus Adamsoni poolt loodud Eesti Vabadussõja mälestusmärgi jalamil, mõtlen ma, et tegelikult oli Lembitu esimene Eesti vabaduse eest võitlejate väejuht. Meie valla mees, kes omas selliseid organisatoorseid võimeid, et suutis ristisõdijate vastu kokku koguda kuue tuhandese eestlaste väe. Isegi tänane Eesti tegevväelaste arv jääb alla Lembitu malevale. Teda võib nimetada esimeseks eestlaste kuningaks. Ta on meie esiisa, meie siin oleme tema järglased. Lehola Lembitu sugu elab edasi, elab meis, vabas Eestis. 1918 alanud vabadussõja sümboliks on saanud lahingusse minev koolipoiss. Meie riigi loomist alustasid mitte päris elu näinud, natuke naiivsed, aga hulljulged ja juba haritud noored. Selleks, et midagi luua tulebki olla natuke sinisilmne ja tuleb uskuda oma eesmärki ning anda endast parim. Soovin, et me kõik säilitaksime julguse ja usu ning tahte alati püüda ...

Kuningas on surnud, elagu kuningas!

Kaitseväe uus juhataja kolonel Merilo on üllatuskandidaat, samas on tal paljude toetus, nii süsteemi seest, kui väljast. Olen ise süsteemist nüüd juba 6 aastat väljas ja tunnistan, et ei tunne teda isiklikult, seepärast ei hakka ka hinnanguid andma. Soovin talle kainet mehe meelt ja õnne. Samas näitab see valik taas kui pekkis on kaitseväelaste karjäärimudel. Kui kindralid Kert ja Laaneots ning admiral Kõuts suutsid välja töötada ning kinni pidada ametikohtadele määramistel kõrgematele ohvitseridele mõeldud kriteeriumidest. Need on:  1. magistri kraad,  2. väeosa juhtimise kogemus,  3. missiooni kogemus,  4. töökogemus NATO staabist või välisteenistusest. Peale Terrase Riho määramist enam neid linnukesi kontrollkastidesse teha ei saa. Ei olnud Heremil NATO kogemust, ei ole tema staabiülemal Mõtsal seda, ei sõjakooli ülemal Karusel, ei ole ka kolonel Merilool NATO strateegilises staabis töötamise kogemust. Meil on juhtideks taktikalised komandörid,  puuduvad stra...

Tiksuja taandub

 Martin Herem sai kaitseväe juhatajaks tänu oma tagasihoidlikkusele ja sellele, et temas puudus initsiatiiv parandada oma eelkäija vigu. See muidugi ei hoidnud ära ämbreid millesse ta astus oma karjääri jooksul. Pakutud rannakaitsevõimekuse vastu võitlemine, kaitseväe kaplanaadi ja orkestri kaotamine, kaitseväe personali osakonna sulgemine on enim avalikkuse tähelepanu leidnud juhtumid. Olles oma eelkäija käpiknukk, toetab ta kindlasti viimase soosiku Veiko-Vello Palmi määramist oma mantlipärijaks. See omakorda pikendab võimalust arendada Eestis kõike hõlmavat kaitsevõimet. Juba 10 aastat on kaitsevägi kaugenenud Laaneotsa totaalkaitse kontseptsioonist, veel viis aastat toob kaasa selle ununemise. Ma olen kindel, et sõjakoolis seda ka ammu enam ei õpetata. NATO kogemusele vaadatakse peastaabis ülevalt alla. Nepotism ja ebakompetents jääb kestma,...aga raha tuleb ja see on ju hea, ehk saab putlerit sellega ära osta. :))